Ebamugavustunne kõhus (klõpsu korral ilmub joonis):
Puhitus
Korinad
Valu erinevates kõhu piirkondades
Kõhukinnisus / -lahtisus
Iiveldus ja/või oksendamine
Vähenenud söögiisu
Erinevatel meditsiinilistel andmetel puutub düsbakterioosi (mikrofloora tasakaalustamatuse) sümptomitega kokku 80–90% planeedi elanikkonnast, olenemata vanusest.
Puhitus
Korinad
Valu erinevates kõhu piirkondades
Kõhukinnisus / -lahtisus
Iiveldus ja/või oksendamine
Vähenenud söögiisu
Erinevatel meditsiinilistel andmetel puutub düsbakterioosi (mikrofloora tasakaalustamatuse) sümptomitega kokku 80–90% planeedi elanikkonnast, olenemata vanusest.
Täiskasvanute ja laste soolestiku kasuliku mikrofloora koostise häireid – düsbakterioosi – soodustavad väga erinevad tegurid: kunstlikud toiduained, immuunsuse langus, ebaõige toitumine, stress, antibiootikumide tarvitamine, seede-elundkonna kroonilised haigused, soolenakkused.
Kuna aga soolestikul on organismis tähtis roll (seal toimub toidu seedimine, vitamiinide ja mineraalide tootmine ja omastamine, see stimuleerib immuunsüsteemi ja mõjutab ainevahetust), siis mis tahes häired selle töös mõjuvad väga halvasti kogu organismi elutegevusele.
„Kahvli ja lusikaga kaevame endale hauda,“ kirjutas Ameerika toitumisteadlane ja pikaealisuse spetsialist Paul Bragg.
Teadlaste andmete kohaselt on düsbakterioosi peamiseks põhjuseks just kaasaegsete inimeste radikaalselt muutunud toitumine, eelkõige suurlinnades.
Kuna aga soolestikul on organismis tähtis roll (seal toimub toidu seedimine, vitamiinide ja mineraalide tootmine ja omastamine, see stimuleerib immuunsüsteemi ja mõjutab ainevahetust), siis mis tahes häired selle töös mõjuvad väga halvasti kogu organismi elutegevusele.
„Kahvli ja lusikaga kaevame endale hauda,“ kirjutas Ameerika toitumisteadlane ja pikaealisuse spetsialist Paul Bragg.
Teadlaste andmete kohaselt on düsbakterioosi peamiseks põhjuseks just kaasaegsete inimeste radikaalselt muutunud toitumine, eelkõige suurlinnades.
Kiirustame pidevalt ning ei pööra toidule piisavat tähelepanu. Hammustame saiakest, võileiba või sööme natuke pakisuppi ja jooksemegi edasi. Meie toidus on palju rasvu ja esivesikuid ning väga vähe taimset kudet, mis on soolestiku mikrofloora taastamiseks ja alalhoidmiseks nii vajalik.
On huvitav märkida, et geneetiliselt on inimesed korilased ja kütid ning meie genotüübile vastab pigem taimne menüü koos kiudainete ja prebiootikumidega.
On teada, et ürgajal sõi inimene iga päev umbes 200 g (!) erinevaid toidukiudusid ja selle koostises kuni 50 g inuliini (see prebiootik on kõige parem kasvukeskkond soolestiku kasulikele piimhappe- ja bifidobakteritele).
Enamiku arenenud riikide statistika näitab, et igapäevane kiudainete tarbimine jääb alla 20 g, prebiootikumide tarbimine aga ei ületa 2–4 g!
On huvitav märkida, et geneetiliselt on inimesed korilased ja kütid ning meie genotüübile vastab pigem taimne menüü koos kiudainete ja prebiootikumidega.
On teada, et ürgajal sõi inimene iga päev umbes 200 g (!) erinevaid toidukiudusid ja selle koostises kuni 50 g inuliini (see prebiootik on kõige parem kasvukeskkond soolestiku kasulikele piimhappe- ja bifidobakteritele).
Enamiku arenenud riikide statistika näitab, et igapäevane kiudainete tarbimine jääb alla 20 g, prebiootikumide tarbimine aga ei ületa 2–4 g!
Soolestikus loovad terve mikrofloora järgmised ained:
Probiootikumid – need on elusad mikroorganismid, kes moodustavad organismi mikrofloora aluse, toetavad kasulike bakterite optimaalset vahekorda soolestikus ja takistavad seal patogeensete bakterite kasvu, parandades organismi funktsioneerimist. Kõige paremad ja aktiivsemad probiootikumid on bifidobakterid (longum) ja laktobakterid (acidophilus).
Bifidobakteid (Bifidobacterium longum) – see on kõige arvukam kasulike bakterite rühm soolestiku mikroflooras. Imikute mikrofloorast moodustavad nad
80–90%. Need bakterid takistavad kahjulike patogeensete ja teatud tingimustes patogeensete bakterite kasvu ja paljunemist seedetraktis, kaitstes organismi soolenakkuste ja käärimise tekke eest soolestikus. Koos teiste kasulike mikroorganismidega osalevad nad aktiivselt seedimises, kiirendades valkude ja süsivesikute lõhustumist ning parandades toitainete omastamist, samuti toodavad nad oma fermente toidu korralikuks seedimiseks.
80–90%. Need bakterid takistavad kahjulike patogeensete ja teatud tingimustes patogeensete bakterite kasvu ja paljunemist seedetraktis, kaitstes organismi soolenakkuste ja käärimise tekke eest soolestikus. Koos teiste kasulike mikroorganismidega osalevad nad aktiivselt seedimises, kiirendades valkude ja süsivesikute lõhustumist ning parandades toitainete omastamist, samuti toodavad nad oma fermente toidu korralikuks seedimiseks.
Bifidobakterid osalevad aktiivselt paljude vitamiinide sünteesis – K, B rühm, sealhulgas В3 ja В9, asendamatud aminohapped, samuti soodustavad nad kaltsiumi ja D vitamiini paremat omastamist. Need bakterid toodavad aktiivselt piimhapet, mis samuti surub maha soolestiku kahjulikku mikrofloorat. Tänu bifidobakteritele vähenevad organismis allergilised reaktsioonid, tugevneb immuunsus ning seedesüsteem hakkab normaalselt toimima.
Laktobakterid (Lactobacillus acidophilus) elavad erinevalt bifidobakteritest seedetrakti kõigis osades. Nende ladinakeelne nimetus Lactobacillus tähendab tõlkes „piimas elavad bakterid“., kuid tegelikult ei ole laktobakteritel piimasaadustega mingit pistmist. Vastupidi, neid mikroorganisme lisatakse juustudesse, keefiritesse, jogurtitesse ja hapupiimadesse spetsiaalselt juurde, et saada head piima- ja hapupiimatooted.
Eelkõige on laktobakterid äärmiselt vajalikud, et tagada sama oluliste bifidobakterite normaalne elutegevus. Paljude katsetega on näidatud, et kui laktobakterid soolestikust täielikult puudusid või neid oli seal oluliselt vähem, langes varem või hiljem märgatavalt ka bifidobakterite arv.
Nagu bifidobakterid, hävitavad ka laktobakterid patogeenset mikrofloorat ja säilitavad kasuliku mikrofloora tasakaalu. Nad saavad edukalt hakkama ohtliku bakteriga Helicobacter pylori, mis tekitab gastriiti ja maohaavu, samuti pärmseene, streptokokkide ja stafülokokkidega.
Üks laktobakterite kõige tähtsamatest ülesannetest on osalemine immuunsüsteemis. Ühelt poolt kinnituvad nad peensoole epiteeli külge ning tugevdavad selle barjääri- ja kaitsefunktsiooni. Teisest küljest aga osalevad nad immuunrakkude moodustumises, mis tõstavad organismi vastupanuvõimet erinevatele kahjulikele teguritele (hingamisteede nakkused) ja hoiavad immuunsüsteemi tervena.
Mõlemad need kasulikud mikroorganismide liigid (bifido- ja laktobakterid) soodustavad organismi paremat puhastumist, vähendades ravimitest ja ebakvaliteetsest toidust tingitud mürgistuste tagajärgi, kõhugaase, raskustunnet kõhus ja iiveldust.
Prebiootikumid on taimsed rakud ehk lahustumatud kiudained (neid sisaldab enamik taimi), mis avaldavad organismi mikrofloorale positiivset mõju. Esimesena kasutas mõistet „prebiootikumid“ (1995) toiduainealase mikrobioloogia professor Glen Gibson (Inglismaa, Readingi Ülikool). Ta määratles prebiootikumid selliselt: prebiootikumid on toidu lahustumatud osad, mis parandavad tervist, stimuleerides valikuliselt ühe või mitme kasuliku bakteriliigi kasvu või aktiivsust jämesooles. Hiljem määratles dr M. B. Roberfroid (2007) prebiootikumid kui soolestiku mikroorganismide poolt valikuliselt seeditavad toiduosad, mis muudavad mikrofloora koostist ja aktiivsust, soodustades sellega enesetunde paranemist.
Kui Teil esineb:
Kui Teil esineb:
meteorism,
kõhupuhitus,
ebaregulaarne roojamine (kõhukinnisus, -lahtisus või mõlemad),
ebamugavustunne peale antibiootikumide kasutamist,
allergia, dermatiit,
mao ja soolestiku kroonilised haigused,
toidumürgitus või soolenakkus;
ainevahetuse häired,
tasakaalustamata toitumine (vähe vitamiine, mineraale, kiudaineid).
kõhupuhitus,
ebaregulaarne roojamine (kõhukinnisus, -lahtisus või mõlemad),
ebamugavustunne peale antibiootikumide kasutamist,
allergia, dermatiit,
mao ja soolestiku kroonilised haigused,
toidumürgitus või soolenakkus;
ainevahetuse häired,
tasakaalustamata toitumine (vähe vitamiine, mineraale, kiudaineid).
Mida siis teha? Kuidas kaitsta soolestiku mikrofloorat ja tagada kõigi vajalike mikroorganismide tasakaal?
Firma Coral Club pakub suurepärast lahendust:
„Super Flora“ – väga tõhus sünbiootikum, mis kujutab endast tasakaalustatud kombinatsiooni probiootikumidest (Bifidobacterium longum ja Lactobacillus acidophilus) ja prebiootikumidest (inuliin), mis parandavad edukalt soolestiku mikrofloorat. Lakto- ja bifidobakterite vahekord vastab seede-elundkonna eripäradele, inuliin aga tõstab oluliselt probiootikumide tõhusust, eelkõige aga soodustab omaenda mikrofloora kasvu.
Firma Coral Club pakub suurepärast lahendust:
„Super Flora“ – väga tõhus sünbiootikum, mis kujutab endast tasakaalustatud kombinatsiooni probiootikumidest (Bifidobacterium longum ja Lactobacillus acidophilus) ja prebiootikumidest (inuliin), mis parandavad edukalt soolestiku mikrofloorat. Lakto- ja bifidobakterite vahekord vastab seede-elundkonna eripäradele, inuliin aga tõstab oluliselt probiootikumide tõhusust, eelkõige aga soodustab omaenda mikrofloora kasvu.
„Super Flora“ on uusim saavutus düsbakterioosi probleemi lahendamisel. See on toodetud kvaliteetsest toorainest ja kõige kaasaegsema tehnoloogia abil, järgides GMP nõudeid ja oma ala kvaliteedistandardeid.
„Super-Flora“ firmalt Coral Club:
taastab soolte terve mikrofloora,
ennetab düsbakterioosi, meteorismi, raskustunde tekkimist maos,
parandab ainevahetust ja seedimist,
soodustab kasulike toitainete omastamist,
Soodustab soolestiku loomuliku mikrofloora kasvu,
kasulik toidumürgituste, allergia ja soolenakkuste
„Super-Flora“ firmalt Coral Club:
taastab soolte terve mikrofloora,
ennetab düsbakterioosi, meteorismi, raskustunde tekkimist maos,
parandab ainevahetust ja seedimist,
soodustab kasulike toitainete omastamist,
Soodustab soolestiku loomuliku mikrofloora kasvu,
kasulik toidumürgituste, allergia ja soolenakkuste
Terviseklubiga tasuta liitumine sellelt lingilt https://ee.coral-club.com/registration/?REF_CODE=888010056163
Liitudes saad automaatselt minu poolse nõustamise tasuta, programmid ja toitumiskavad tasuta. Lisaks toetamine, erinevate tervistavate programmide läbimisel. Võimalus teha QMRP testi.
Leiad mind ka facebookist : https://www.facebook.com/marje.lei.5
Või kirjuta mulle meilile : marjelei@hotmail.com
Leiad mind ka facebookist : https://www.facebook.com/marje.lei.5
Või kirjuta mulle meilile : marjelei@hotmail.com
