3 mõnusat kohalikku köögivilja.

Meie igapäevamenüü peaks sisaldama kindlasti vähemalt 5 portsjonit erinevaid köögivilju ja puuvilju. Üks portsjon on umbes 100g , ehk peotäis. Ükskõik, kas sööd neid hommikulauas, lõunaprae lisandina, päeva jooksul ampsatud vahepalana või puuviljamaiusena. Tähtis on , et sa neid ei unustaks. 
Miks puu ja köögiviljad? Aga selleks, et püsida terve ja ennetada haigusi, olla tegus ja õnnelik. Neis on palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid , vett, fütotoitaineid, mida organism vajab. Organism omastab neid puu ja köögiviljadest hästi, olgu need siis värsked, hautatud-küpsetatud või kuivatatud.Oluline on jälgida sedagi, et menüüsse kuuluvad puu ja köögiviljad varieeruksid, sest eri värvi viljad sisaldavad erinevaid toitaineid. 
Punapeet-  Punapeet sisaldab rohkesti ( ligi 100%) süsivesikuid. Võrdlemisi rohkesti leidub selles ka kiudaineid. Mineraalainetest tasub peedis ära märkida suur kaaliumi sisaldus. Enamike vitamiinide poolest peet rikastatud ei ole. Küll aga folaatide sisaldus on peedis päris kõrge. Peedi noortes lehtedes on märkimisväärne kogus c vitamiini. 
Kapsas on madala kalorsusega aedvili, küll aga temas on rohkesti mineraalaineid. Tähelepanuväärne on ka C vitamiini sisaldus ja folaatide kogus. lisaks leidub kapsastes ka palju K vitamiini ja karotenoide, mis kehas ise muutuvad A-vitamiiniks. Kapsad on esirinnas kaaliumi sisalduse poolest. 
Lisan siia tabeli.


Porgand- sisaldab kuni % süsivesikuid ning temas on väga mitmesuguseid inimorganismile vajalikke mineraalaineid, millest esikohal on kaaliumiühendid. Porgandi toitevöörtus tuleneb eelkõige tema suurest karotenoidide sisaldusest. 100 g porgandit sisaldab kokku karotenoide kokku 7600 BCE , mis ümber arvutatuna A-vitamiiniks annab peaaegu poole päevasest vitamiini vajadusest päevas. Organism on võimeline taimsetest toituainetest leiduvad karotenoidid muutma organismis A-vitamiiniks.