Hindud nimetasid põrna harmoonia elundiks, hiinlased — teiseks emaks (auväärt esikoht kuulus neerudele). Aristoteles kutsus põrna teiseks maksaks, juudid — sümmeetria organiks (vormilt ja asetuselt — 9. ja 11. roide vahel). Antiikaja arstid arvasid, et põrn toodab musta sappi, mis põhjustab kurbust, halba tuju ja närvilisust (selle loogika järgi langetati melanhoolse temperamendiga inimestele kohe automaatselt diagnoos — suurenenud põrn). Vene teadjamehed olid veendunud, et põrn eritab närvimahlu. Midagi sellist põrn loomulikult ei erita, sest neid mahlu pole lihtsalt olemaski. Ometi on eksiarvamused põrna „kurvast” päritolust nii tugevalt juurdunud, et ka tänapäeva inglise keeles tähendab sõna „spleen” nii põrna kui tusasust.
Test
1. Kas tunnete vasakus küljes roiete all ebamugavustunnet ning raskust?
2. Kas teid tabab iga kuu mõni külmetushaigus?
3. Kas põete kaua ja tüsistustega?
4. Kas teil on olnud kõhutraumasid?
5. Kas mereannid ilmuvad teie toidulauale vaid suurte pühade ajal?
6. Kas olete sageli tujust ära?
7. Kas teil on kahvatu, haiglase kollaka jumega nahk?
8. Kas joote vähe vedelikku?
9. Kas teil on istuv eluviis?
10. Kas treeningute ajal pistab vasakus küljes?
11. Kas teie juuksed on muutunud õhukeseks ning hakanud välja langema?
12. Kas päevitus ei jää hästi peale?
Kui vastate jaatavalt rohkem kui neljale küsimusele on põhjust muretsemiseks — teie põrn ei tule eriti hästi oma kohustustega toime.
Mõned andmed põrna kohta
Keskmine pikkus — 12 cm.
Keskmine kaal — 250 g
Kujult kohvioa sarnane
Värv — tumepunane, läbilõikes puna-valge
Elukoht — maost vasakul
Perekonnaseis — ei kuulu ühegi elundigrupi juurde.
Värviline saladus
Burjaadid asetasid haavadele ja furunklitele põtrade ja teistegi loomade põrna, et haigusest lahti saada. Sel tegevusel oli iva sees. Põrn võitleb tõepoolest infektsioonidega. See on ainus elund, mis kontrollib vere immuunsust.
Paljudeks sajanditeks jäi põrn teadlaste jaoks suureks saladuseks, paljud ta funktsioonid on ikka veel lõpuni läbi uurimata.
Loodus pani põrna koe kokku kahevärvilisest mosaiigist — see on punasest ja valgest pulbist (pehmest koest). Punases peremehetsevad punased rakud — erütrotsüüdid, valges aga vastavalt valged — lümfotsüüdid. Need toodavad võimsate raviomadustega antikehi ning hävitavad organismi ähvardavaid baktereid, viiruseid ning võõrrakke ja –aineid.
Kasulike antikehade alusel, mida põrn toodab, töötasid teadlased välja ravimi inimese jaoks surmava hullu lehma tõve ja muude sarnaste haiguste vastu, mis muudavad peaaju koe poorse käsna sarnaseks. Põrnas avastati erilised dendriitsed rakud, mis aitavad siirdatud organitel uues kohas kohaneda.
Tuleb välja, et vasaku roidekaare all peituval salapärasel tundmatul on varuks terve hulk meeldivaid üllatusi.
Põrna aktiivsuse tipptund on kella 10 ja 12 vahel. Sel ajal adapteerub ta kergemini füüsilise koormusega, omastab paremini ravimeid, biolisandeid, vitamiine, makro- ja mikroelemente. Kella 22 ja 24 vahel on neid mõttetu võtta, ja ka jooksma ei tasu siis minna — vasakus küljes hakkab torkima. Biorütmide seaduse järgi on see põrna puhkeaeg, nii et ei tasu tema vastupidavust proovile panna.
Maratonijooksjate hirm
Saksa kunstnik Albrecht Dührer, kes kannatas musta melanhoolia hoogude all, joonistas kord ennast kollase täpina kõhule, täpselt põrna piirkonda. Ja et vaatajatel ei jääks kahtlusi, millest on põhjustatud tema sünge meeleolu, joonistas ta sellele kohale nimetissõrme ja kirjutas sinna juurde: ”Kuhu näitab mu näpp, sealt mul ka valutab”.
Pole välistatud, et enne molberti taha asumist jooksis kunstnik maratonidistantsi maha. Kui te äkki, ilma eelneva soojenduseta hakkate energiliselt liikuma, tõmbub põrn järsult kokku, heites veresoontesse vere lisaportsjoneid, mis on hädavajalikud hapniku toomiseks suure koormusega töötavatele lihastele. Sel juhul tunneb treenimata inimene tavaliselt torkivat valu või ebamugavustunnet vasakus küljes.
See on ebameeldiv, kuid mitte hirmus: tõmmake hinge tagasi, istuge rahulikult ning kõik läheb mööda.
Sisseehitatud filter
Veri muretseb väsimatult meie organismi vajaduste eest. Kes aga vere enese eest hoolt kannaks? Elueliksiir, mis on kätketud veresoontesse, vajab pidevat puhastamist ja uuendamist. Täpselt nii, nagu laseme kraanivett läbi filtri, filtreerib ka organism verd läbi poorse, käsnasarnase põrna. Iga minut läbib põrna 100 — 200 ml verd, mis vabaneb seal viirustest, bakteritest, mürgistest ainetest, lisaks veel vanadest ja kahjustatud rakuelementidest.
Põrna nimetatakse õigusega erütrotsüütide surnuaiaks. Kuid viimne puhkepaik pole seal mitte ainult erütrotsüütide jaoks. Asi on selles, et kõik vererakud uuenevad pidevalt. Punased elavad kuni neli kuud, valged — 2-3 ööpäevast kuni 200 päevani, vereliistakud aga suudavad vastu pidada kõigest ühe ööpäeva.
Võib vaid ette kujutada, milline kolossaalne koormus lasub põrnal, kes peab üldises voolus üles otsima ning välja praakima vanaks jäänud elemendid.
Vabadust põrnale!
Vere puhastamiseks ja põrna filtreerivate omaduste parandamiseks tuleb 2-3 korda aastas a´ 3 nädalat juua punast värvi (peedi, kirsi, põldmarja, maasika, viinamarja, granaatõuna) — mahla.
I nädalal ½ klaasi 3 x päevas; II nädalal — 2 x ja III nädalal kord päevas -söögikordade vahel.
Põrnal on väga õrn kapsel: isegi kerge löök palliga kõhtu või kukkumine vasakule küljele võib põhjustada selle lõhkemist ja ohtrat verejooksu. Võiks harjutada ohtlikes situatsioonides kätega oma vasakut külge kaitsma.
Massaaž kurbuse ja halva tuju vastu