SOOLEPARASIIDID on paljude seletamatute hädade põhjuseks. Kahjuks hoolitakse oma loomadest rohkem kui pereliikmetest, sest ussiravi tehakse loomadele regulaarselt. Aga mitu korda aastas tehakse seda pereliikmetele? Eriti lastele, keda loomad lakuvad ja kelle käed näpivad kõike.
Sooleparasiidid on inimese sooles elutsevad ussnugilised. Esinevad peaaegu kõikidel inimestel, kuna nakatumine toimub mustade käte või saastunud söögi (aed- või puuvilja, liha või kala) kaudu, välja arenedes annab sadu munasid, mis väljaheite kaudu ohustavad omakorda teiste inimeste käte ja toidu saastumist. Paljudel inimestel ussid haigustunnuseid esile ei kutsu, vahel aga ilmnevad seedehäired ja väsimus. Kui aga näit. ussi noorvorm läbib soole seina ja vereringe kaudu satub teistesse kehaosadesse, võib ta kaasa tuua tõsiseid sümptomeid nahal (sõlmekesed, luupus (parasiitide toksilistest väljaheidetest), lööve koos päraku piirkonna sügelemisega – lastel seetõttu ka nina kitkumine), kehvveresus, valud rindkeres, hingamisraskused, kuiv köha, seedehäired (kõhuvalud, kõhukinnisus ja –lahtisus, gaasid, ärritunud sooled kuni jämesoolepõletikuni, kollatõbi, isutus, iiveldus, kaalulangus), palavik, veri uriinis, nägemise halvenemine, närvitegevuse häired (närvilisus, unehäired, peavalud, võib esineda hammaste tahtmatu krigistamine, mõnikord tekivad langetõve taolised krambid – Kesk-Ameerikas koguni kuni pooled krambijuhud seotud parasiitidega), artriit, vaginiit, suhkurtõbi (eriti lastel), põskkoobaste probleemid, valud seljas ja kaelas,
Paelussidel on mitu alaliiki, millest mitmed parasiteerivad rohkem lõunamaades ja annavad rohkem häirivamaid haigustunnuseid (maksas, ajus, kopsudes ja ka luudes), nagu – põistangpaeluss e. Echinococcus granulosus, nudipaeluss e. Taenia solium, nookpaeluss e. Taenia saginata. Viimane esineb ka Ida-Euroopas, levides saastunud väheküpsetatud veiseliha söömisel. Veise lihastes 2 kuuga arenenud soikunud olekus ussi vastsed e. tsüstitsergid, mis inimese soolte seinale kinnituvad, kust nendest 1 või 2 arenevad täiskasvanud ussideks, elades sooles mitmeid aastaid, kasvades mitme meetri pikkuseks ja segmendiliseks (1 segmendi e. lüli suurus on 1,3 x 1cm). Võib tekitada päraku sügelemist ja lülid võivad eralduda aluspesule ja väljaheitele. Skandinaaviamaades jahedaveeliste järvede kalade reostumisel kas inimeste või teiste kalu söövate imetajate väljaheidetega, on oht nakatuda selliseid kalu süües – kas väheküpsetatult või toorelt – laiussi e. Diphyllobothrium latum’i munadega. Tavaliselt haigustunnused puuduvad; 1% nakatunutest aga jäävad aneemialisteks, kuna uss eemaldab soolest B12 vitamiini ja luuüdis ei jätku B12 vitamiini punastele verelibledele ja neid tekib vähem, nad on vähe värvunud, suuremõõdulised noored vormid, samal ajal ka valgeid vereliblesid ja vereliistakuid jääb verre vähem. Selle seisundi nimi on megaloblastiline aneemia, mille puhul väljaheitest on vajalik otsida laiussi mune. Nimelt paelussil e. parasiitsel lameussil endal puudub seedesüsteem, seetõttu inimese sooles elades imeb oma väliskatte läbi inimese sooles olevaid toitaineid. Selleks paeluss kinnitab ennast peremehe sooltesse pea küljes olevate konksude e. iminappadega ja kasvatab oma pea alla segmente e. lülisid kuni 10m pikkuseni. Mikroskoobi all võib siis leida väljaheites olevaid ussimune ja ussiosiseid.
Ida-Euroopas esinev nookpaeluss (kasvab inimese sooltes kuni 6m pikkuseks) veiseliha tsüstitserkidest ja Kesk-Euroopas esinev nudipaeluss sealiha tsüstitserkidest võib anda tsüstitserkoosi, mis on raskeloomuline haigus, eriti kui tsüstid tekivad ajju, kuid oskusliku ravi korral õnnestub kaks kolmandikku tsüstidest lahustada. Teised paelusside tüübid, k.a. laiuss, alluvad hästi ravile. Paelusside (eriti nookpaelusside) eemaldamiseks võib paastuda 3 päeva, süües ainult toorest ananassi (ananassi bromeliin aitab neid usse hävitada).
Ehhinokokk e. põistangpaeluss on 2-6mm pikkune, 3-4 lülist koosneva keha ning nookudega varustatud päisega. Tema munadest võivad (haigete loomade liha süües) nakatuda loomad – koer, veis, siga, lammas, rebane, hunt, kits, jänes. Koera väljaheide võib reostada ka õuede muru. Saastunud kätelt, reostunud veest või toidult satuvad munad inimese seedetrakti. Maos vabanevad munadest looted, mis vere- või lümfivooluga maksa, kopsudesse või teistesse elunditesse kanduvad. Looteist arenevad vastsed, nn. põistangud, mis võivad kasvada kuni lapse pea suurusteks põietaolisteks moodustisteks, mis sisaldavad allergiat tekitavat vedelikku ja päiseid. Neid eemaldatakse kirurgiliselt. Harvem esineb kääbusviik-paelussi (nakatub inimeselt, kes põeb kääbusviiktõbe).
Ümarusside klassi kuuluvatest sooleparasiitidest on kõige rohkem levinud askariidid e. solkmed, piuglased ja naaskelsabad e. linaluu-ussid e. niitussid (Enterobius). Solkmed ehk askariidid arenevad 25cm pikkusteks roosakateks inimese peensooles ussimunadest, mis on saadud mustade kätega (lastel saastunud maapinnal ja liivakastis, tolmusel põrandal koeraga mängides) ning saastunud puuviljade, köögiviljade ja marjade söömisel (ka kärbsed võivad solkmete mune levitada!): sooles vabanevad munadest vastsed, kes tungivad sooleseina kaudu veresoontesse ja kanduvad verevooluga maksa ning sealt edasi südamesse ja kopsudesse. Kopsudest satuvad vastsed neelu, sealt makku ja edasi soolde. Pärast sellist rännakut, mis vältab ligi 3 kuud, arenevad vastsetest suguküpsed solkmed. Vastsete rännak võib tekitada koldelist kopsupõletikku, bronhiiti. Mõnedel isikutel esinevad vahel astmahood, nahal – nõgestõvetaoline lööve. Ajal, mil vastsed viibivad kopsudes, tuntakse rindkeres valu ja pisteid. Haigeid vaevavad köhahood. Solkmetõbe iseloomustavad isuhäired, iiveldus ja suurenenud süljevoolus, aeg-ajalt kõhuvalu, oksendamine (solkmed võivad väljuda suu kaudu). Mõnel haigel tekib kõhulahtisus ja vedelast väljaheitest leitakse solkmeid. Kui solkmeid on sooles arvukalt (sest emane muneb päevas 200000 muna), võivad nad moodustada puntraid ja põhjustada eluohtlikku soolesulgust, ka sapipõie- ja maksapõletikku, sapijuhadesse tungides annavad koolikuid. Lastel esinevad seedehäired, ka kõrge palavikuga, erutuvusega, lapsed muutuvad jonnakaks koolis, õpivad halvasti. Mitu aastat sooles elades tekitab solge isupuudust, unetust, vahel esinevad langetõve taolised hood ja nägemishäired. Solkme munade avastamiseks uuritakse rooja mikroskoobi abil. Vahel märkavad ka haiged solkmete väljumist roojaga. Naaskelsabad e. linaluu-ussid on väikesed valge niidiotsa taolised 1cm pikkused ussikesed, mis liikudes põhjustavad öösiti päraku piirkonna sügelemist, rohkem esineb neid lastel (eriti, kui nad käivad kollektiivides), sest lapsed kipuvad nii sõrmi kui mänguasju suhu panema (millel ussimunad). Ussimune saadakse ka saastunud (toore või vähe keedetud) köögiviljaga. Kuu aja jooksul tekivad soolestikus munadest küpsed linaluu-ussid. Kui laps end kratsib, siis võivad ussimunad sattuda ta kätele ja sealt suhu, ja ring kordub. Nii võib nakkus püsida aastaid. Seetõttu võiks lapse pepu vahele ööseks vaseliinsalvi panna. Linaluu-ussid võivad olla ka laste voodimärgamiste põhjuseks, kuid kõhuvalu linaluu-ussid enamasti ei põhjusta. Kui teisi usse avastatakse väljaheites ussimunade leidmisel, siis naaskelsabasid vaid päraku piirkonna kaape uurimisel ussimunadele (vahel on näha väljaheitel ka usse). Piuglased e. piitsussid on 3-5cm pikkused soole kanalis munadest arenevad ussid, mis oma terava eesotsaga “õmblevad” läbi soole seina ja tungivad soole seina sügavusse, tekitades seedehäireid, vahel haavandtõve taolist valu, verevalumeid.
Paljud paelussiga nakatumised on välditavad, kui kala ja liha korralikult läbi küpsetatakse, kuid tervislikum on siiski taimne valk – kaunviljadest ja pähklitest. Alati – puhtad käed: pestud enne toidu valmistamist ja söömist (tehku seda ka pere teised liikmed), pärast WC’d ja enne magamaheitmist. Mitte närida küüsi. Pesta ka hoolikalt köögi- ja puuvilja (eriti kui süüa neid toorelt). Koerad ei peaks sööma raipeid ega tapajääke; neile on vaja regulaarselt teha ussitõrjet. Paelusse tapab ühekordne prasikvanteeli doos (suukaudselt), laiusside puhul anda ka B12 vitamiini. Eduka ravi järgselt 4 kuu vältel ei eritu ühtki ussilüli. Aju tsüstide (põiekeste) korral võib vaja minna langetõvevastaseid ravimeid. Paelussi väljaajamiseks sobib niklosamiid, solkmetele – piperasiin, linaluu-ussidele – Vermox.
Trihhin e. keeritsuss on parasiit, mille võib saada sea-, hobuse- või karulihast, ravi ei ole. Nakatatud liha söömisel vabanevad sealt kapseldunud keeritsussi vastsed, mis tungivad läbi soole lümfisoontesse, kust lähevad laiali üle kogu organismi – pesitsema vöötlihastesse kapseldunult kuni 20-ks aastaks. Lisaks seedehäiretele tursuvad nägu ja silmalaud, palavik 39-40 kõigub mitme nädala vältel. Lihased muutuvad valulikuks. Tavaliselt haigus kestab mitu kuud, siis võib haige tervistuda.
Lõunamaades leidub veel parasiite nimega kidaussid (ankülostoomid), mis võivad võivad sattuda organismi nii pesemata kätega kui ka läbi jala – paljajalu käimisel.
Lisaks veel mõned looduslikud vahendid-ravivõtted soole parasiitide väljaajamiseks.
Pau d’Arco/Sipelgapuu koor ja Kassiküüs/CatsClaw/- võimsad looduslikud antibiootikumid aitavad väljutada parasiite ning kahjustada nende mune
Black Walnut/Musta pähkli lehed ja koor/ kasuta koos Küüslauguga, eriti kapslites,
Väga hea on Koralliklubi ParaFight, mis on ka nn. perepakendis.
Sooleparasiidid on inimese sooles elutsevad ussnugilised. Esinevad peaaegu kõikidel inimestel, kuna nakatumine toimub mustade käte või saastunud söögi (aed- või puuvilja, liha või kala) kaudu, välja arenedes annab sadu munasid, mis väljaheite kaudu ohustavad omakorda teiste inimeste käte ja toidu saastumist. Paljudel inimestel ussid haigustunnuseid esile ei kutsu, vahel aga ilmnevad seedehäired ja väsimus. Kui aga näit. ussi noorvorm läbib soole seina ja vereringe kaudu satub teistesse kehaosadesse, võib ta kaasa tuua tõsiseid sümptomeid nahal (sõlmekesed, luupus (parasiitide toksilistest väljaheidetest), lööve koos päraku piirkonna sügelemisega – lastel seetõttu ka nina kitkumine), kehvveresus, valud rindkeres, hingamisraskused, kuiv köha, seedehäired (kõhuvalud, kõhukinnisus ja –lahtisus, gaasid, ärritunud sooled kuni jämesoolepõletikuni, kollatõbi, isutus, iiveldus, kaalulangus), palavik, veri uriinis, nägemise halvenemine, närvitegevuse häired (närvilisus, unehäired, peavalud, võib esineda hammaste tahtmatu krigistamine, mõnikord tekivad langetõve taolised krambid – Kesk-Ameerikas koguni kuni pooled krambijuhud seotud parasiitidega), artriit, vaginiit, suhkurtõbi (eriti lastel), põskkoobaste probleemid, valud seljas ja kaelas,
Paelussidel on mitu alaliiki, millest mitmed parasiteerivad rohkem lõunamaades ja annavad rohkem häirivamaid haigustunnuseid (maksas, ajus, kopsudes ja ka luudes), nagu – põistangpaeluss e. Echinococcus granulosus, nudipaeluss e. Taenia solium, nookpaeluss e. Taenia saginata. Viimane esineb ka Ida-Euroopas, levides saastunud väheküpsetatud veiseliha söömisel. Veise lihastes 2 kuuga arenenud soikunud olekus ussi vastsed e. tsüstitsergid, mis inimese soolte seinale kinnituvad, kust nendest 1 või 2 arenevad täiskasvanud ussideks, elades sooles mitmeid aastaid, kasvades mitme meetri pikkuseks ja segmendiliseks (1 segmendi e. lüli suurus on 1,3 x 1cm). Võib tekitada päraku sügelemist ja lülid võivad eralduda aluspesule ja väljaheitele. Skandinaaviamaades jahedaveeliste järvede kalade reostumisel kas inimeste või teiste kalu söövate imetajate väljaheidetega, on oht nakatuda selliseid kalu süües – kas väheküpsetatult või toorelt – laiussi e. Diphyllobothrium latum’i munadega. Tavaliselt haigustunnused puuduvad; 1% nakatunutest aga jäävad aneemialisteks, kuna uss eemaldab soolest B12 vitamiini ja luuüdis ei jätku B12 vitamiini punastele verelibledele ja neid tekib vähem, nad on vähe värvunud, suuremõõdulised noored vormid, samal ajal ka valgeid vereliblesid ja vereliistakuid jääb verre vähem. Selle seisundi nimi on megaloblastiline aneemia, mille puhul väljaheitest on vajalik otsida laiussi mune. Nimelt paelussil e. parasiitsel lameussil endal puudub seedesüsteem, seetõttu inimese sooles elades imeb oma väliskatte läbi inimese sooles olevaid toitaineid. Selleks paeluss kinnitab ennast peremehe sooltesse pea küljes olevate konksude e. iminappadega ja kasvatab oma pea alla segmente e. lülisid kuni 10m pikkuseni. Mikroskoobi all võib siis leida väljaheites olevaid ussimune ja ussiosiseid.
Ida-Euroopas esinev nookpaeluss (kasvab inimese sooltes kuni 6m pikkuseks) veiseliha tsüstitserkidest ja Kesk-Euroopas esinev nudipaeluss sealiha tsüstitserkidest võib anda tsüstitserkoosi, mis on raskeloomuline haigus, eriti kui tsüstid tekivad ajju, kuid oskusliku ravi korral õnnestub kaks kolmandikku tsüstidest lahustada. Teised paelusside tüübid, k.a. laiuss, alluvad hästi ravile. Paelusside (eriti nookpaelusside) eemaldamiseks võib paastuda 3 päeva, süües ainult toorest ananassi (ananassi bromeliin aitab neid usse hävitada).
Ehhinokokk e. põistangpaeluss on 2-6mm pikkune, 3-4 lülist koosneva keha ning nookudega varustatud päisega. Tema munadest võivad (haigete loomade liha süües) nakatuda loomad – koer, veis, siga, lammas, rebane, hunt, kits, jänes. Koera väljaheide võib reostada ka õuede muru. Saastunud kätelt, reostunud veest või toidult satuvad munad inimese seedetrakti. Maos vabanevad munadest looted, mis vere- või lümfivooluga maksa, kopsudesse või teistesse elunditesse kanduvad. Looteist arenevad vastsed, nn. põistangud, mis võivad kasvada kuni lapse pea suurusteks põietaolisteks moodustisteks, mis sisaldavad allergiat tekitavat vedelikku ja päiseid. Neid eemaldatakse kirurgiliselt. Harvem esineb kääbusviik-paelussi (nakatub inimeselt, kes põeb kääbusviiktõbe).
Ümarusside klassi kuuluvatest sooleparasiitidest on kõige rohkem levinud askariidid e. solkmed, piuglased ja naaskelsabad e. linaluu-ussid e. niitussid (Enterobius). Solkmed ehk askariidid arenevad 25cm pikkusteks roosakateks inimese peensooles ussimunadest, mis on saadud mustade kätega (lastel saastunud maapinnal ja liivakastis, tolmusel põrandal koeraga mängides) ning saastunud puuviljade, köögiviljade ja marjade söömisel (ka kärbsed võivad solkmete mune levitada!): sooles vabanevad munadest vastsed, kes tungivad sooleseina kaudu veresoontesse ja kanduvad verevooluga maksa ning sealt edasi südamesse ja kopsudesse. Kopsudest satuvad vastsed neelu, sealt makku ja edasi soolde. Pärast sellist rännakut, mis vältab ligi 3 kuud, arenevad vastsetest suguküpsed solkmed. Vastsete rännak võib tekitada koldelist kopsupõletikku, bronhiiti. Mõnedel isikutel esinevad vahel astmahood, nahal – nõgestõvetaoline lööve. Ajal, mil vastsed viibivad kopsudes, tuntakse rindkeres valu ja pisteid. Haigeid vaevavad köhahood. Solkmetõbe iseloomustavad isuhäired, iiveldus ja suurenenud süljevoolus, aeg-ajalt kõhuvalu, oksendamine (solkmed võivad väljuda suu kaudu). Mõnel haigel tekib kõhulahtisus ja vedelast väljaheitest leitakse solkmeid. Kui solkmeid on sooles arvukalt (sest emane muneb päevas 200000 muna), võivad nad moodustada puntraid ja põhjustada eluohtlikku soolesulgust, ka sapipõie- ja maksapõletikku, sapijuhadesse tungides annavad koolikuid. Lastel esinevad seedehäired, ka kõrge palavikuga, erutuvusega, lapsed muutuvad jonnakaks koolis, õpivad halvasti. Mitu aastat sooles elades tekitab solge isupuudust, unetust, vahel esinevad langetõve taolised hood ja nägemishäired. Solkme munade avastamiseks uuritakse rooja mikroskoobi abil. Vahel märkavad ka haiged solkmete väljumist roojaga. Naaskelsabad e. linaluu-ussid on väikesed valge niidiotsa taolised 1cm pikkused ussikesed, mis liikudes põhjustavad öösiti päraku piirkonna sügelemist, rohkem esineb neid lastel (eriti, kui nad käivad kollektiivides), sest lapsed kipuvad nii sõrmi kui mänguasju suhu panema (millel ussimunad). Ussimune saadakse ka saastunud (toore või vähe keedetud) köögiviljaga. Kuu aja jooksul tekivad soolestikus munadest küpsed linaluu-ussid. Kui laps end kratsib, siis võivad ussimunad sattuda ta kätele ja sealt suhu, ja ring kordub. Nii võib nakkus püsida aastaid. Seetõttu võiks lapse pepu vahele ööseks vaseliinsalvi panna. Linaluu-ussid võivad olla ka laste voodimärgamiste põhjuseks, kuid kõhuvalu linaluu-ussid enamasti ei põhjusta. Kui teisi usse avastatakse väljaheites ussimunade leidmisel, siis naaskelsabasid vaid päraku piirkonna kaape uurimisel ussimunadele (vahel on näha väljaheitel ka usse). Piuglased e. piitsussid on 3-5cm pikkused soole kanalis munadest arenevad ussid, mis oma terava eesotsaga “õmblevad” läbi soole seina ja tungivad soole seina sügavusse, tekitades seedehäireid, vahel haavandtõve taolist valu, verevalumeid.
Paljud paelussiga nakatumised on välditavad, kui kala ja liha korralikult läbi küpsetatakse, kuid tervislikum on siiski taimne valk – kaunviljadest ja pähklitest. Alati – puhtad käed: pestud enne toidu valmistamist ja söömist (tehku seda ka pere teised liikmed), pärast WC’d ja enne magamaheitmist. Mitte närida küüsi. Pesta ka hoolikalt köögi- ja puuvilja (eriti kui süüa neid toorelt). Koerad ei peaks sööma raipeid ega tapajääke; neile on vaja regulaarselt teha ussitõrjet. Paelusse tapab ühekordne prasikvanteeli doos (suukaudselt), laiusside puhul anda ka B12 vitamiini. Eduka ravi järgselt 4 kuu vältel ei eritu ühtki ussilüli. Aju tsüstide (põiekeste) korral võib vaja minna langetõvevastaseid ravimeid. Paelussi väljaajamiseks sobib niklosamiid, solkmetele – piperasiin, linaluu-ussidele – Vermox.
Trihhin e. keeritsuss on parasiit, mille võib saada sea-, hobuse- või karulihast, ravi ei ole. Nakatatud liha söömisel vabanevad sealt kapseldunud keeritsussi vastsed, mis tungivad läbi soole lümfisoontesse, kust lähevad laiali üle kogu organismi – pesitsema vöötlihastesse kapseldunult kuni 20-ks aastaks. Lisaks seedehäiretele tursuvad nägu ja silmalaud, palavik 39-40 kõigub mitme nädala vältel. Lihased muutuvad valulikuks. Tavaliselt haigus kestab mitu kuud, siis võib haige tervistuda.
Lõunamaades leidub veel parasiite nimega kidaussid (ankülostoomid), mis võivad võivad sattuda organismi nii pesemata kätega kui ka läbi jala – paljajalu käimisel.
Lisaks veel mõned looduslikud vahendid-ravivõtted soole parasiitide väljaajamiseks.
Pau d’Arco/Sipelgapuu koor ja Kassiküüs/CatsClaw/- võimsad looduslikud antibiootikumid aitavad väljutada parasiite ning kahjustada nende mune
Black Walnut/Musta pähkli lehed ja koor/ kasuta koos Küüslauguga, eriti kapslites,
Väga hea on Koralliklubi ParaFight, mis on ka nn. perepakendis.
Usside olemasolu tunnused:
* gaasivaevused
* soolestiku korin
* tunne nagu keegi liiguks sooles
* pisted, tuim valu või krambid soolestikus
* toiduallergiad
* väsimus
* kõhnumine või liigne kehakaal
* magusaisu
* vistrikud ja lööbed
* juuste väljalangemine, nõrgad küüned
* kõhu kinnisus või lahtisus
* soole veritusus
Paeluss võib põhjustada:
* tüki tunnetus kurgus, kõril poomistunne
* pingutusastma
* enne magamaminekut värske õhu vajadus
* piimatoodete poolt tingitud probleemid, laktoosi intolerantsus
* kõhu kinnisus või lahtisus
* väsimus 16-18.00
* käte sisepind on punetav
* vanematel inimestel korduma kippuv põie põletik ja jalgade nõrkus
* reielihaste valu ja jäikus
Solkmete tunnused:
* magusa – eriti śokolaadi soov ja ka alkoholi soov
* tursunud, paistes keha
* psoriaas, kätte välispinnal ja ka mujal
* astma
* üleminekuea probleemid, eriti higistamine kella 2.00 ajal öösel
* eesnäärmevaevused
* maksa, sapi ja neerukivid
* unetus
* väikelaste koolikud, rahutu magamine
* väikelaste kordumakippuv kõrvapõletik
* põskkoopapõletikud
NB! Mõttetu on süüa väärt tooteid, kui teil on parasiidid. Tehke keha neist enne puhtaks. Siis jõuavad väärt toitained teie keha rakkudeni ja mitte parasiitide elushoidmiseks.
Coral Club/Koralliklubi tooted parasiitide tõrjeks:
Musta Pähkli lehed/ Black Walnut
SilverMax Hõbeda kolloidlahus
Pärast parasiitide vastast ravi on soovitatav taastada oma soolestiku mikrofloora
Probiootikumidega- selleks sobivad tugevama kooslusega Koralliklubi MegaAcidohphilus, Coral Probiootik
Lugesid kõik läbi, tubli.
Tunned e, et vajad enamat abi ja konsultatsiooni. Kirjuta mulle, kui vaja saame kokku ja räägime teema läbi.
Kui on huvi toodete vastu, kirjuta mulle,
Siia postkasti
Kui on huvi toodete vastu, kirjuta mulle,
Siia postkasti
või
marjelei@hotmail.com
marjelei@hotmail.com
Päikest ja parasiitide vaba elu!