Kust võetakse kaltsium? Luudest, küüntest, juustest, hammastest, sidemetest?

Vereloomesüsteem

Paljud süsteemid meie kehas on veel uurimata. Teadlased ei ole siiamaani veel lõplikult aru saanud, kuidas meie organismis verd sünteesitakse. Veri on elu kandja. Ta koosneb valgest ja punasest osast. Veen on mitmekihilise ehitusega. Erütrotsüüdid on tihti erineva kujuga, aga peaks olema ümmargused. Need, mis ei ole ümmargused, on vigastatud. Ehhinotsüüdid on erotsüüdid, mis on bakterite poolt vigastatud. Punaste täpikestega – need on leukotsüüdid (Tõlk. Butakova teksti taustaks on loengu kuulajatele ka film ekraanil, mida ta kommenteerib). Leukotsüüdid, mis võitlevad parasiitidega, on eosinofiilid. Leukotsüüt ei anna kindlat vormi. Läbides kapillaare, ta muudab oma kuju, sest ta on võimeline läbi kapillaari seina väljuma vereringest. Siis on veel olemas monotsüüdid: need on “küpsemisjärgus” leukotsüüdid, mis on alles sündinud, ja ei oska veel midagi. Makrofaag on selline leukotsüüt, millel on väga suur absorbeerimisvõime: ta on võimeline 360 kraadi ulatuses neelama baktereid. Lümfotsüüdid on spetsialiseerunud leukotsüüdid, mis jahivad vähirakke. Nad omavad suurt “aju”, kuid neil puudub edastamisvõime.

Leukotsüüdi sünnimomendil toimub “pildistamine” ja täielik dublitseerumine. Leukotsüüt sünnib leukotsüüdist dublitseerumise teel ehk talle “pildistatakse” hologramm eelmise teadmistest organismi sisemaailmast ning ta saab kaasa täiskomplekti aminohappeid.

Seega, kui inimene haigestub, siis immuunsus ongi leukotsüütide paljunemine. Immuniteeti ei saa kuskilt võtta. See saab sündida iseenda seest. Leukotsüüt on meie peamine immuunkaitse. Kui neid ei moodustu, siis infektsioon saab rahulikult paljuneda. Infektsioon on “arukas”, ta on elus. Meil ei esine mitteelavat infektsiooni.

Makrofaag on tapjarakk. Tema tuhiseb ringi ja otsib baktereid: stafülokokke, streptokokke. Ees on tal antennid, taga on saba – see ainurakne meenutab torpeedot.

Arstid, kes ei ole näinud elavat verd mikroskoobis liikumas, kujutavad leukotsüüti ette nagu piltidel, mis on raamatusse joonistatud. Seni, kuni ei saada aru, et leukotsüüt on ELUS ainurakne olevus, ei suudeta ka aru saada, kuidas tõsta immuniteeti. Me pidevalt ehmatame immuunsust. Me sisestame talle nõrgestatud viiruseid, baktereid, kepikesi. Immuunsus püüab end kaitsta, dublitseerub. Lümfotsüüdil on suur aju, aga makrofaagil väike, kuid see-eest on tal suur kogus põiekesi, mida nimetatakse liposoomideks. Need on sellised kohad, kus seeditakse baktereid. Leukotsüüt ründab vähirakku ja torkab ta läbi. Võidab see, kellel on rohkem energiat! Kui keemia- ja kiiritusravi teeme, siis vähirakud nõrgenevad, kuid nõrgenevad ka leukotsüüdid ja kogu organism.

Stafülokokk toitub verest. Makrofaag on võimeline korraga hävitama kuni 1000 bakterit. Tavalise mikroskoobiga on võimalik vaadelda inimese veretilgas seeni, usse, baktereid, mõningal määral leukotsüüte, mille järgi võib juba järeldada, et antud inimene (Tõlk. Taas viitab ekraanile) ei ole terve. Veri ei koosne vaid leukotsüütidest, vaid ka erütrotsüütidest.

Enimlevinud verehaigus on aneemia. Aneemia käes vaevleb pea pool inimkonda. Veri võib olla paksenenud või vedel. Kõiki vedela vere variante kutsutakse aneemiaks. Kuna mul on plaanis kirjeldada aneemia põhjuseid, siis lähme jälle mööda tuttavat rada.

Stress võib olla aneemia põhjustajaks? Võib, sest häirub luuüdi tootmine.
Halb söök? Jah.
Toksiliste jookide tarvitamine? Vere lõhustamine toimub “täie rauaga”.
Parasiidid võivad mõjutada? Võivad. Eksisteervad ravimid, mis täielikult lõhuvad luuüdi – need on analgiin, dimedrool, amidooüriin, tetratsükliin – kõik see, mida me tarbime terve eelneva elu…… Kõik need preparaadid on verdlõhustava toimega.
Pärilikkus? Võimalik.
Halvad harjumused mõjutavad? Mõjutavad.
Vähene liikumine kui elulaad? Ei mõju otseselt verele, kuid nõrgendab immuniteeti.
Bioenergeetika saab ära rikkuda vere? Saab, sest toimub struktureeritud ajuvedeliku ümberprogrammeerimine.
Ökoloogia? Loomulikult.

Kõik need põhjused, pluss aeg, mõjutavad meie tervist.

Tekib küsimus: Miks siis ravitakse inimest valest otsast? Kui te pöördute arsti poole aneemia kahtlusega, siis soovitab arst teil tarbida rauapreparaate, süüa õunu, toorest maksa. Kuigi maksa ei tohiks mingil juhul toorelt süüa! Maks on looma kõige saastunum koht, eriti tänapäeval. Temasse on ladestunud mürgid, antibiootikumid, hormoonid. Loom viiakse tapamajja tavaliselt siis, kui tast ei ole enam, näiteks, lüpsilehma. Järelikult on tervis läbi. Looma tervis ütleb üles siis, kui maks on läbi. Veel soovitab arst teil süüa granaatõunu, peeti või tema mahla, punast kalamarja. Viimast ei tohiks jälle süüa, sest punanse kalamarjaga saate paraja portsu formaldehüüdi. Nagu me teame, siis looduses imesid ei ole – kalamari ei säilu niisama. Võetakse E236, mida kasutatakse välitingimustes tahke kütusena (Tõlk. nn “kuiv piiritus”) ehk urotropiin. Kallatakse marja peale, lisatakse sidrunhapet. Happelises keskkonnas muutub urotropiin formaldehüüdiks. Viimane on aine, milles balsameerime laipu, et nad säiluks kaua-kaua…..

Aneemia korral oleks vaja süüa värsket kalamarja. Muretseda, sügavkülmutada väikeste portsjonitena, et saaks iga päev võtta lusikatäie. Aneemia – see on tõsine haigus. Eriti, kui see esineb lapsel. Kui me hakkame nüüd tema verd formaldehüüdiga hoopis lõhustama, siis patsient võib kätte ära surra, mis ei ole kahjuks haruldane. Liha me võime suitsutada, kuivatada, soolata, aga kalamari ei kannata midagi taolist ega taha säiluda. Kamtšatkal süüakse ainult külmutatud kalamarja. Kui külmutatud marja kuskilt võtta pole, siis parem teda üldse mitte tarbida. Lusikatäiest ei saa loomulikult mingit mürgitust, kuid aneemia korral soovitab arst süüa teil 50 g marja päevas.

See, kuidas arstid teid ravivad, ei too paranemist mitte üks raas. Miks? Sellepärast, et tilgutiga lisatakse teile verre 0,9% naatriumkloriidi, milles on askorbiinhapet ning vereplasmat asendavad lahused, et veri väga lahjaks ei muutuks. Ning siis tehakse ka vereülekannet.

Me kontrollisime verejaamas doonoritelt saadud verd. Vaatlesime seda mikroskoobis. Kui me näitaks seda inimesele, kes vajab vereülekannet, ja seletaks, mida ta mikrskoobis näeb, siis sureks patsient juba enne vereülekannet šoki kätte ära.

Ma juba mainisin, et veres on kõike: usse, baktereid, seeni. Inimesel on niigi halb olla, ja nüüd kallatakse talle veel lisaks verre võõraste parasiitide- ja seenerikast verd…. ma ei tea, kas mujal maailmas kontrollitakse doonorite veres midagi erilist, kuid mitte meie maal (Tõlk. Venemaal) peale Botkini-tõve, ei uurita midagi verest. Neil ei ole isegi mingeid diagnostikameetodeid! Kui te veel rinnapiima koostist näeks, siis kukuksite pikali! See kihab seentest, bakteritest ja ussidest. Me üritame aina rohkem õpetada välja arste tavalist mikroskoopi kasutama. See on parim, lihtsaim ja kättesaadavaim vahend. Selline mikroskoop võiks olla iga arsti kabinetis ning ta võiks kohe vaadelda patsiendi verd, ja näidata ka patsiendile, mis ta veres on. Siin ei ole midagi keerulist, väga lihtne on seda näidata kohe kuvari ekraanil.

Veri, mis tehakse luuüdis, on steriilne. Sellest räägib terve maailmateadus. Aga ärge öelge arstile, et veri ei ole steriilne! “Veri on steriilne”, – nii leppisid kokku kogu maailma arstid. Kui te väidate meil (Tõlk. Venemaal) arstile, et veri ei ole steriilne, siis ta ütleb kohe, et te olete Coral Club’i liige. Miks nad nii väga vihkavad meie klubi? Sellepärast, et meie väidame, et veres elavad parasiidid. Miks arstid ei usu, et veres elavad parasiidid? NAD EI OLE NEID LIHTSALT NÄINUD! Seda koolis ei õpetata, ja neile ei näidata. Seepärast hakatakse sellist inimest, kes väidab vastupidist, kohe ründama.

Kuidas suudab luuüdi toota 5,5 liitrit verd? Seda leidub ju ainult käte ja jalgade toruluudes. Kus teda siis veel toodetakse? Miskit on siin teistmoodi…

Vere eluiga on 2-3 kuud. Järgmine küsimus: Kas loomad põevad aneemiat? Jah, loomulikult põevad. Kõik loomad sünnitavad, tähendab, on ka verekadu. Aga millega nad end ravivad? Kuidas lehm end ravib? Ta kindlasti ei söö toorest maksa, keegi ei süsti talle lihastesse rauapreparaati ega kostita teda granaatõuntega. Järelikult on olemas mingi taastumismehhanism ka ilma arsti sandistava abita. Maa peal elab umbes 96 000 elukat. Kõik kaotavad verd. Loom sureks ju lihtsalt ära, kui ta ei suudaks taastada oma vere hulka. Kui te jälgite koera, kellel on kuupuhastus, siis näete, et ta nuhib taimede sees, ja sööb midagi. Peremees püüab koera takistada, keelab, sest arvab söövat mingit rämpsu. Tegelikult otsis koer kindlat taime ja sõi seda. Kui teil kasvab kodus mingi taim, millest koerale tundub abi olevat, siis ta selle ka ära sööb. Mitte ulakusest või igavusest. Need loomad, kellele ei võimaldata süüa taimi, alati põevad: Nad on loiud ja kurtunud. Kohe, kui nad pääsevad “karjamaale”, nende karv hakkab läikima ja aneemia taandub.

Suures Meditsiini Entsüklopeedias on informatsioon, et hemoglobiin koosneb 514-st aminohappest, mis on “rõngasse tõmbunud” ja neljast raua aatomist. Ning seda nimetatakse klorofülliks. Roheliste taimede klorofüll.

Kui aga on 514 aminohapet ja neli koobalti aatomit, siis nimetatakse seda vitamiin B12. Kõik arstid teavad, et kui inimesel on aneemia, siis tuleb määrata B12. Ilma selle vitamiinita vereloomet ei toimu. Hemoglobiini ei sünteesita meie kehas. Kas me saame seda kuskilt varuda? Saame – klofofüllist. Rohelistest taimedest. Ärge arvake nende hulka kurki ja rohelist paprikat. Lehed! Peedi ja porgandi pealsed, näiteks. Kahjuks on 95% maailma klorofüllist end meie eest surmavalt kaitsnud. Mõnda taime ei suuda me süüa ka tema okkalisuse tõttu. Samas tomati lehed haisevad ebameeldivalt. Nõges ajab meid eemale torkides. Enamuste puude lehed on ka meile vastuvõetamatud. Loodus kaitseb ennast. Mitte ainult inimeste, vaid ka loomade eest.

Kogu sellest klorofüllist on meile kättesaadavad vaid 3%: petersell, seller, salat, spinat, roheline sibul, roheline küüslauk, peedi- ja porgandipealsed, merikapsas, kinza, hapuoblikas, till, kapsas, siis, kui ta on tõesti roheline). Kõik loetletu on kas kibe, mõru, teravamaitseline või meie jaoks mõistetamatu, mida justkui palju ei sööks. Looduses ongi kogu klorofüll sedasi jaotatud, et kõigile jaguks. Kitsel on oma karjamaa, lehmal oma, ja inimesel oma. Muidu tekiks konkurents. Hiinlastel on 50 erinevat salatiliiki. Nad kultiveerivad aastatuhandeid juba salateid. Salatilehed ongi klorofüll.

Kui palju meie lapsed söövad ülalloetletust? Aga alla aasta vanustest? Kui nad on rinnalapsed, siis saavad poole aasta jooksul seda klorofülli, mis ema on varunud. Rinnapiimas leidub palju vajalikku, kuid seal ei ole hemoglobiini. Päeva jooksul peaks sööma vähemalt 300 g rohelist. Spirulina sisaldab ka palju puhast klorofülli lisaks rauale ja aminohapetele. Spirulinat peaks tarbima kõik inimesed, kelle hemoglobiin on alla 130. Lapsed peaksid tarbima seda samuti pidevalt 2-3 tabletti päevas. Klorofülli poolest rikkad on Roheline Kuld (Green Gold), Lutsern (Alfa Alfa), Rohelisest Rohelisem (GreenGreen).

Inimestele tuleb seletada, mis on aneemia

See tekib näiteks peale pikemat antibiootikumiravi. Terve erütrtsüüt elab 127 päeva, haige 12 päeva. Seleen pikendab erütrotsüütide eluiga. Me peame armastama oma verd! Äädikas on üks enim verd lõhustavaid aineid! Samuti mõjub kehvalt soolvesi (Tõlk. kindel mõiste, näiteks kurkide soolamise vesi). Hematogeen on keedetud pulli veri. Meie kehas on piisavalt rauda. Teda tuleb taastada vaid verekaotuse korral. Tegelikult vajab organism oluliselt rohkem hoopis aminohappeid.

Mis veel sisaldub veres peale erütrotsüütide? Leukotsüüdid. See on meie immuunsus. Need on makrofaagid, lümfotsüüdid, eosinofiilid jpm. Eksisteerib üks leukotsüüt, mis elab veres ja lümfis ning jalutab kogu territooriumil. Kui ta läheb rakku, siis ta on rakuline. Kui tuli tagasi kudedesse, siis koeline. Kui läks verre, siis humoraalne. Aga võib ka olla üldine. Meditsiinis on kõik üksteisel juba “ajud nii krussi keeranud”, et keegi ei tea enam, mis on tegelikult immuunsus…..

Immuunsus – see on leukotsüüt, kes jahib võõrkehasid: bakteried, viiruseid, seeni

Inimese kehas ei suuda ükski võõrkeha kohaneda ega “sisse elada”. Ema üsas areneb loode, kellel absoluutselt puudub immuunsus: programm ei ole käivitunud, “diskett on tühi”. Kui see lülituks sisse kasvõi sekundiks, siis ema ihu viskaks loote enda kaitseks koheselt välja: muidu hakkaks lapse veri ema vere peale “jahti pidama”. Tegelikult toimuks abort sellepärast, et tugevam jääb peale. Seega sünnib laps siia ilma immuniteedita. Peale sünnitust annab ema lapsele ternespiima, ja selle kaudu ka immuniteedi. Alles siis, kui ta on ema ihust väljas. Kui immuniteet lülituks enne sisse, siis “võõrkehast” kohe loobutaks. Need lapsed, kes ei saa ternespiima, ja hiljem ka rinnapiima, ei saa immuniteediprogrammi täielikult. Nad põevad tunduvalt rohkem.

Kõige huvitavam on see, et me oleme nii ehitatud, et meis ei kordu midagi. Isegi kaks rakku ei ole identsed. Iga võõrrakk, mis meie sisse satub, saab hävitatud. Vereülekandel samuti. Kõik erütrotsüüdid, mis me doonorilt saime, hävitatakse, kuid natukese aja pärast: siis, kui keha on sutsu kosunud. 95% inimestest, kellele on siirdatud süda või neerud, on surnud. Need, kes ellu jäävad, võtavad elu lõpuni hormoone. Hormoonid on need ained, mis lõhuvad immuunsüsteemi. Lõhustavad just leukotsüüte, kes jälgivad, kui palju on vaja toota antikehasid, hävitamaks baktereid, viiruseid, seeni ja võõrkehasid. Kui inimesele on siirdatud neer, siis leukotsüüdid hakkaks kohe luurama “võõrkeha” ümber, et leida parim moodus, kuidas seda lahustada. See on kehavõõras, sest teda ei sünteesita kehas. Nii kaua, kui suudab vastu pidada see neer ilma regenereerumata, nii kaua elab ka inimene…..

Nüüd on moodi läinud endale platsentarakkude siirdamine noorendamise eesmärgil. Ärge jumala pärast sellist rumalust tehke! See on teie organismi jaoks võõrkeha. Meie kehas on kindel teave, blokk. Näiteks me sööme sealiha. Kui sealiha siseneks meie kehasse valgu näol, siis meile kasvaksid külge saba, kärss ja harjased. Kuid meie fermendid lõhustavad valgud aminohapeteks, ja alles need osised lastakse edasi verre. Soolestikus on aga meil kõdunev, mädanev, roiskuv, pulbitsev mass, mis sisaldab igasugust jama….

Süüa – see ei tähenda pista suhu
Süüa – tähendab pista verre, kudedesse ja rakku

Kõik, mis me panime suhu, käärib, roiskub, kobrutab ja liigub vaikselt mööda 12-meetri pikkust teekonda. Õnneks mitte kõik ei imendu meile verre, õnneks vaid ligikaudu viis protsenti….

Mida vähem me sööme, seda paremini töötavad fermendid. Mida tõhusamalt töötavad fermendid, seda rohkem omastub aminohappeid. Mida rohkem omastub aminohappeid, seda vähem tahab inimene süüa. Tekib kinnine ring.

Inimese organism on loodud aluseliseks. Aksioom: vere pH = 7,43. mitte kunagi, mitte ühelgi inimrassil ei saa olema teistsuguste verd. Mis asi on pH? Teaduses mõõdetakse pH väärtusi 0-14. Seda skaalat nimetatakse pH (Tõlk. Viitab tahvlile, kus on skaala 0-14, vesinikeksponent) – see näitab vesiniku kontsentratsiooni.

Happeline on kuni seitse, ja leeliseline ülespoole seitseT. Neutraalne = 7. Vesi jaguneb kaheks osiseks: OH- ja H+. Kui vesinik hakkaks peale tungima, siis ta hävitaks kõik. Näiteks, Cosa Nostra võtab inimese laiba ja asetab ta väävelhappesse. Mõne aja pärast laipa enam ei ole, st keha on lagunenud aatomiteks. Kui lihatükk kasta äädikasse, siis tema pealmine kiht lahustaub – hävineb valk. Kui Coca-Cola’sse panna tükk toorest maksa, siis kolme tunni pärast seda enam ei ole. Kui panete küünetüki, siis kolme päeva pärast on see kadunud. Kui panete hamba, siis läheb aega nädala jagu. Meie veri on kergelt aluseline -7,43, ja see on aksioom. 7,1 – surm. Happelised joogid lõhuvad meie verd ja organismi. Sellepärast ei lase veeni keegi happelist vedelikku, vaid 0,9% naatriumkloriidi. Nüüd kujutleme, et te joote Coca-Cola’t. Makku paisatakse organismi kaitseks kohe suurtes kogustes neli aluselist mineraali: kaltsium, magneesium, kaalium ja naatrium – happe neutraliseerimiseks. Kust võetakse kaltsium? Luudest, küüntest, juustest, hammastest, sidemetest. Naatrium võetakse toidust. Magneesium võetakse lihastest, soontest ja toidust. Kaalium võetakse samuti soontest, neerudest ja toidust.

Kõik haigused saavad alguse organismi hapendumisest. Kahjuks enamus, mida me sööme ja joome, on happelised: liha, kala, munad, kali, kohv, kompott, mineraalvesi. Leeliselised on banaan, värskelt pressitud sidrunimahl 10 minuti jooksul. Kui me tuleme koju näljastena ja võtame külmikust värsket külmutatud lõhet ja hakkame sööma…. Palju me suudaks seda süüa? Ehk 50 g. Kui aga soolast? Siis kindlasti rohkem. Mida me siis sööme: lõhet või soola? Me reageerime mitte lõhele, vaid soolale (naatrium). Me vajame naatriumi selleks, et saada aluselisemaks. Seepärast kõik armastavadki kala ja õlut. Õlu annab aluselist reaktsiooni. Kui tahate süüa vähem, siis ärge lisage ei sola ega suhkrut – toit ei lähe lihtsalt suust alla. Kuid seejuures muutub keha happeliseks. Soola peaks panema otse keele peale.

Üks suurimaid pettusi maailmas on sool

Me võtame söögiks mittekõlblikud asjad ja anname neile ligipääsu. Kui naatrium saab organismis otsa, siis inimene hapneb ja sureb. See on ainuke võimalus säilitada puhver. Kui tahate kaalus alla võtta, siis sööge enne magamaminekut tükk soolata liha. Kehas peab olema happe ja leelise tasakaal: nii palju, kui sõid happelist, pead ka sööma aluselist! Idamaades seda balanssi ka jälgitakse. Jaapanlastel on välja rehkendatud: kuipalju riisi ja kuipalju kala. Tõeline sojakaste on hoopis soolavaba, sest sinna lisatakse erilised vürtsid. Jaapanlastel soola ei ole.

Veres on hormoonid – suur kogus valku

Näiteks hormoon adrenaliin. See on hormoon, mida toodavad neerud. Seda nimetatakse “hirmuhormooniks”. Kujutleme, et looma ähvardatakse – talle tahetakse kallale tungida. Tänu adrenaliinile kohe paraneb kuulmine, nägemine, ja karv tõuseb turri, et “kopsakam välja näha”. Selle hormooni toime peab ajama vere perifeeriast keskele – ajju, südamesse. Loom peab olema valmis kiirelt põgenema. Kuid looduses on kõik ratsionaalne. Kui koera ehmatada, siis ta “pissib püksi” ja adrenaliin väljub. Kui ta ehmus, aga ei põgenenud, vaid ründas ehmatajat ja hammustas teda, siis väljub hormoon sülje kaudu.

Inimeses toimuvad kõik reaktsioonid samamoodi, kuid välja midagi ei tule. Kui inimest ehmatati, siis ta peaks kiirelt pissima, higistama või korralikult nutma. Teisiti adrenaliinist vabaneda ei ole võimalik. See, kes on “kange” ja ei nuta, see mürgitab end adrenaliiniga “täie rauaga”. (Tõlk. Selgituseks adrenaliini toime kohta, et te aru saaks, MIKS ta on kahjulik. Kui ta paisati verre, siis nahast läheb veri ära lihastesse – põgenemine. Nahk ise peab olema suht veretu vigastuste tekkimise juhuks, et ära hoida verekaotust. Südametöö kiireneb – kahjulik südamele. Tõusevad vererõhk ja veresuhkru tase, sest maks teeb glükogeenist glükoosi, et lihased saaks energiat põgenemiseks. Adrenaliin nõrgestab immuunsüsteemi – seega pidevad adrenaliinipursked verre alandavad meie vastupanuvõimet ja stressis inimesed on tõesti ka sagedamini haiged).

Parim stressivastane vahend on korallkaltsium (Coral Mine) 50-kraadisesse vette puistatuna. See paneb inimese kiirelt higistama. Tavaliselt antakse inimestele rahustamiseks jahedat või külma vett, kuid see on vale. On vaja võimsat energeetikat, et tekitada higistamine. Ükski vesi ei tungi aga enne verre, kui ta ei ole soojenenud vähemalt 36 kraadi. Sellisel puhul oleks vaja anda mitte klaas vett, vaid pool liitrit sooja vett ning see tuleks ära juua lonkshaaval 15 minuti jooksul. Toimub tohutu higistamine, ja inimene rahuneb kiiresti. See on kõik ammu järgi proovitud ja tõestatud. Täiesti mõttetu on anda konjakit. Vat sulle hormoonid. Me tunneme 25 hormooni, aga neid on üle 500. 80% neist on meile veel tundmatud.

Veres sisaldub 3000 fermenti. Need jaotuvad seitsmesse gruppi. Fermendid ei ole elusad valgud. Leukotsüüt on elus, erütrotsüüt on elus. Trombotsüüt ei ole elus. Hormoonid ei ole elusad. Need on valgulised, mitteteadlikud molekulid. Neid toodavad meie rakud. Veel on rakus rasvad, mis on energia talletamise vorm. Neid peab olema väheses koguses ning nad peavad olema kergelt lahustuvad. Paraku hulbib neid meie veres suurtes kogustes. Veel on veres lahustunud toitained. Peaks olema meil 15 mineraali koos aminohapetega. Veel parem, kui mitte 15, vaid 70 mingites segudes. Seda ei ole keegi veel hoolega uurinud. Veres ujuvad vitamiinid energeetiliste molekulide näol, rasvhapped, energeetiline substants (glükoos). Veres on kõike. Veri on elus. See on omaette maailm, mikrokosmos.

Allikas "Tervise Saladused" Olga Butakova