Vee 12 keemilist ja füüsikalist omadust
Energoinformatiivsed omadused: struktuur, informatsioonimälu.
Füüsikalised ja keemilised omadused: PH, REO, karedus, mineraalainete sisaldus, temperatuur, pindpinevus.
Bioloogiline puhtus: bakterid ja viirused, seened, parasiidid ja algloomad, raskemetallide soolad.
Füüsikalised ja keemilised omadused: PH, REO, karedus, mineraalainete sisaldus, temperatuur, pindpinevus.
Bioloogiline puhtus: bakterid ja viirused, seened, parasiidid ja algloomad, raskemetallide soolad.
Tervise hoidmiseks ja taastamiseks ei piisa sellest, et lihtsalt juua puhast vett, filtreeritud, keedetud, külmutatud vett.
Selleks, et kõik biokeemislised protsessid kulgeksid inimese organismis optimaalses režiimis, peavad veel olema teatud omadused.
*Vesi peab olema neutraalne, parem aga – nõrgalt leeliseline. See võimaldab paremini säilitada organismi vedelikke, millest enamik on nõrgalt leeliselise reaktsiooniga, happelise tasakaalu, mis toimib paljude haiguste prafülaktikana.
*Vesi peab kandma energiat, omama teatud võimet taastada elavaid rakke. Vee redokspotensiaal peab vastama rakkudevahelise vedeliku redokspotensiaalile. See on vahemikus -100 kuni -200 millivolti (mV). Siis ei pea organism kulutama täiendavat energiat redokspotensiaali võrdsustamisele.
*Vesi peab olema keskmise karedusega. Väga kare ja väga pehme vesi on rakkudele ühtviisi vastuvõetamatu.
*Vesi peab olema nõrgalt mineraliseeritud organismi vedelike elektrolüütide koostise alalhoidmiseks. Joogivee kvaliteedi hügieeninormatiivide kohaselt ei tohi summaarne mineralisatsioon ületada suurust 1000 mg/dm kolmandas astmes. Pikaealiste inimeste vesi on nõrgalt mineraliseeritud (kuni 200 mg/dm kolmandas astmes).
*Vee temperatuur – see on sõltumatu näitaja. See avaldab mõju füsioloogiliste protsesside ning füüsikaliste ja keemiliste reaktsioonide kulgemise kiirusele. Selle suurenemisel 10 kraadi võrra kiireneb ainevahetus elusorganismis 2-3 korda, väheneb gaaside lahustumine, mitmekordistub keemiliste ainete aktiivne ülekanne ja nende vastastikune toime.
*Vesi peab olema hea biosaadavusega, kergesti omastatav, s.t. selle pindpinevus ei tohi olla liialt suur. Veevärgiveel on pindpinevuse näitaja kuni 73 düüni kuupsentimeetri kohta, aga rakusisesel ja rakkudevahelisel veel ligi 43 düüni kuumsentimeetri kohta. Rakk vajab suurt hulka energiat vee pindpinevuse ületamiseks.
*Vesi peab olema absoluutselt puhas. See ei tohi sisaldada kloori ega selle orgaanilisi ühendeid, raskemetallide soolasid, nitraate, nitriteid, pestitsiide, ksenobiootikume, orgaanilisi aineid.
*Vesi peab olema bioloogiliselt ohutu. See ei tohi sisaldada baktereid, viirusi, seeni, parasiite, algloomi jne.
*Vesi peab olema struktureeritud. Kogu organismis olev vesi on struktureeritud teatud viisil. Juua on soovitav samuti struktureeritud vett.
Vesi peab kandma endas võimalikult vähe negatiivset informatsiooni. Negatiivse informatsiooni edasiandmine rakku häirib selle bioenergeetilisi karakteristikuid.
Lastele
Munarakk
FAKTID: Munarakk on maailma suurim ja olulisim rakk – ja see on vaid naistel!
Kuigi mehed toodavad tunnis üle miljoni seemneraku, siis naised sünnivad mitmest miljonist munast koosneva eluaegse aardega. Täiskasvanuks saades on neist alles vaid umbes 400 000 ja elu jooksul kaob ka suurem osa ülejäänust – kuu jooksul umbes 1000. Kusjuures kõikidest miljonitest munarakkudest saavad vaid 450 ainuüksi võimaluse kunagi lapseks areneda.
Naise viljaka eluperioodi jooksul hakkab iga päev arenema mitu tosinat munarakku. Tavaliselt vaid üks neist lõpetab igakuise arengutsükli – teised hävivad. Kuid küps munarakk võib lahkuda munasarjast ja võtta ette julge reis mööda munajuha, kus tal on võimalus kohtuda kõlbliku seemnerakuga.
Nagu printsessil muinasjutus, on ka munarakul aega umbes üks päev, et omale kaaslane leida. Aga et seemnerakud võivad naise kehas kuni viis päeva elus püsida, on naised viljakad kuni terve nädala.
Munarakud on monogaamsed: kui üks seemnerakk on tema südamesse pääsenud, siis tugevdab muna oma välist seina, et eemal hoida teisi huvilisi.
Munarakud on monogaamsed: kui üks seemnerakk on tema südamesse pääsenud, siis tugevdab muna oma välist seina, et eemal hoida teisi huvilisi.
Ideaalseks paariks saamisel on mitmeid takistusi ja vihane võistlus. Aga kui kõik läheb hästi ning seemnerakk ja munarakk üksteist leiavad, siis see võib lõppeda imega.
Luurakk
FAKT: Sinu luud koosnevad peamiselt keerulise ehitusega mineraliseerunud kudedest, mis moodustuvad luurakkudest nagu korallrahud.
Alguses on kogu töö põnev ja tootlik, kui noored risttahukakujulised osteoblastid eritavad kohusetundlikult osteoidi, mis moodustab luumaatriksi. Luu ehitamise käigus jäävad need rakud kahjuks omaenda kätetöö sisemusse lõksu ja matavad end elusalt!
Ellu jäämiseks hõivavad need nüüdseks küpseks saanud osteotsüüdid väikesed süvendid ehk laguunid ja sirutavad end meeleheitlikult läbi luu väikeste kanalikeste lähedal paiknevate peenikeste pikendustega (ehk tsütoplasmajätketega) rakkude suunas. Kui nad lõpuks ühenduse saavutavad, siis moodustavad luus elusa võrgustiku, mille abil vahetada toitaineid ja jäätmeid. Lisaks saavad nad omavahel suhelda selleks, et kindlaks teha, millistele luuosadele parajasti koormus langeb ja mida on vaja tugevdada – ning samuti mida jätta lagunema.
See võib tekitada väikese lootusekiire: kui osteoklastid hakkavad luumaatriksit resorbeerima, siis väheneb osteotsüüte kattev materjal. Siiski kuna luude rõhuasetus pidevalt muutub, siis neid taasluuakse ja tugevdatakse, osutudes osteotsüütidele saatuslikuks.
Kahjuks osteoklastide resorptsioonimäär ületab teatud tingimustes osteoblastide luu moodustamise määra, mis võib põhjustada osteoporoosi. See üldine luude nõrgenemine puudutab eriti naisi, kelle östrogeenitase pärast menopausi langeb (kuigi testosteroonitaseme langus meestel võib samuti tõsta osteoklastide tegevuse aktiivsust). Raskemate juhtumite korral võivad luud muutuda nii nõrgaks, et murduvad kergesti. Õnneks aitavad osteoporoosi põdejatel sellist olukorda ennetada toidulisandid, ravimid ja muutused elustiilis.
Närvirakk
FAKTID: Närvirakke on palju erinevaid. Motoneuronid tõukavad meie lihaseid tööle; sensoorseid neuroneid meie silmades ja kõrvades stimuleerivad valgus ja heli, meie ninas ja keelel lõhn ja maitse ning meie nahal puudutus. Kesknärvisüsteemi ja aju vahel kannavad lugematul arvul vaheneuroneid impulsse üle. Nad kõik töötavad samamoodi.
Kui keha närviraku dendriidid saavad piisavalt tugeva signaali, siis tekitab see rakus elektriimpulsi, mis levib mööda pikka aksonit (ehk närvi telgniiti, mida katab rasvane müeliintupp). Kui impulss, jõuab aksoni terminalist närvipõhja, vabanevad erilised signaalkemikaalid, mis hulbivad kahe närviraku vahelise sünapsi ehk lõhe poole ja protsess jätkub.
Enamik närvirakke on väikesed. Kuid mõned on sõna otseses mõttes terve su jala pikkused: need ulatuvad selgroo alt kuni varbaotsteni! Erinevalt teistest rakkudest, ei suuda närvirakud tavaliselt paljuneda – vigastuse tulemusena võib tekkida tunnetuse kaotus või isegi halvatus (neurotransmitterite või närvirakkude kõrvalekalded võivad põhjustada Alzheimeri või Parkinsoni tõbe või hulgiskleroosi).
Kuid ära mine närvi: närvirakud on üllatavalt vastupidavad. Ja kui tunned end närviliselt, siis ilmselt ongi neurotransmitterid süüdi. Pühi oma higised peapesad kuivaks, hinga sügavalt sisse, sule silmad, kuula muusikat, nuusuta midagi lõhnavat… ja lõõgastu. Sinu närvid aitavad sul seda teha.