Sünnimärgid ehk neevused — mida neist peab teadma?

Nimetus “sünnimärgid” pole tegelikult täpne, sest neist ainult väike osa on sünnipärased. Enamik tekib hiljem, eriti vanemas eas.

Sünnimärgid ehk neevused on healoomulised selgepiirilised naha väärarendid või kasvajad, mis pole tekkinud arvestatavate välistegurite toimel.
Enamasti koosneb neevus pigmenti sisaldavatest rakkudest või laienenud veresoontest. Sünnimärkide suurus on erinev — nööpnõelapeast laia laiguni, näiteks veresoon-neevus hõlmab mõnikord lausa pool nägu.

Neevused paiknevad kõikjal nahal. Vahel leidub neid peaaegu üle kogu keha, paikmeks võib olla ka ainult üks kehaosa, näiteks selg. Sünnimärkide värvus sõltub pigmendi melamiini sisaldusest või veresoontest.
Nii leidub punaseid, kollakaspruune, sinakaid, isegi musti sünnimärke. Mõnel neevusel kasvavad karvad. Sünnimärgid on selgelt piirdunud naha pinna kõrgused või nahast kõrgemad siledad või ebaühtlase pinnaga pehmed või kõvad, lamedad või käsnataolised.
Pärilik soodumus
Üksik väike tume sünnimärk mõjub dekoratiivselt ja muudab sobiva paiknemise korral näo huvitavamaks. Sel puhul on räägitud ja kirjutatud isegi nn iludusmärgist.

Kunagi oli koguni moes paigaldada näole üksik tehissünnimärk. Kui aga neevusi on palju või nad on suured, ei valmista see küll mingit rõõmu. Pealegi ei ole sünnimärk alati sugugi ohutu — sellest võib kujuneda pahaloomuline kasvaja.
Esimene sünnimärkide lisandumine toimub viie-kuueaastastel lastel. Samuti võib neid juurde tulla hormonaalsete muutuste korral, näiteks rasedatel. Juba tekkinud sünnimärgid ei kao kuhugi, küll aga lisandub neid elu jooksul ikka ja jälle.
Sünnimärkide puhul on oluline pärilik soodumus. Näiteks võib sünnimärk olla samas kohas, kus emal või isal. Kirjanduses on andmeid, et samasugune sünnimärk esineb mõnikord lausa mitmel põlvkonnal.
Paljud sünnimärgid suurenevad elu jooksul. Tuleb siiski meeles pidada, et nende kiire ja ulatuslik suurenemine on mõnikord tingitud pahaloomulisest vohamisest.
Päikesekiirgus, mehaanilised ärritused, vigastused jm võivad seda soodustada-kiirendada ning tulemuseks pigmentkasvaja ehk melanoom või nahavähk.
Neevusi on mitut liiki
Veresoon-neevused on lamedad või kavernoossed (tühikulised). Sõrmega pealevajutamisel lamedad kaovad, kavernoossed ainult kahvatuvad. Kohtab inimesi, kelle poolt nägu katab iseloomulik sinakaspunane laik. Need neevused on enamasti kaasasündinud või tekivad varases lapseeas. Mida väiksem on veresoon-neevus, seda lihtsam on seda kirurgiliselt ravida.
Hilisemas eas tekivad punase täpi kujulised neevused. Neid saab kaotada elektrinõelaga.
Papilloomid on pruunikad rippuva näsakese kujulised. Paiknevad nahal hulgakesi, sest tegu on viirushaigusega. Nahaarst või kosmetoloog eemaldab neid vedela lämmastiku abil või elektrokoagulatsiooni teel.
Ksanteem ehk kollaskasvaja kujutab endast tihedat kõva nahakühmu, mis koosneb rasvainet sisaldavatest rakkudest ja kaasneb rasva ainevahetushäirega.
Ksantelasm on kolesterooli ladestumisest tekkinud kollane naast või kühm näonahal, silmalaugudel või silmade ümbruses. On leitud kolesterooli sisalduse kõrgenemist veres. Soovitatakse tarvitada kolesteroolivastaseid ravimeid ja pidada rasvavaest dieeti. Kui naastud on väikesed, eemaldab need kosmetoloog nõela abil.
Tüükad. Naha sarvkiht võib pakseneda ja tekkida healoomuline kindlapiiriline hele- või tumepruun kuni mõne sentimeetrise läbimõõduga tüükaline moodustis. Väike osa neist on sünnipärased, enamik tekib hiljem. Mõnikord esinevad hulgaliselt, eriti rinnal ja seljal. Vahel põhjustavad sügelust. Vanuritüükad on pruunikashallid. Kui nad segavad, tuleb lasta eemaldada.
Rasuneevus paikneb tavaliselt juustega kaetud nahal. See neevus tekib rasunäärmete suurenemisest enamasti puberteedieas või hiljem.
Pigmentsünnimärgid on kõige ohtlikumad. Nahal paiknevad mitmesuguses suuruses ja hulgas pruunikad sünnimärgid, mis sisaldavad melaniini. Need võivad muutuda pahaloomuliseks eluohtlikuks kasvajaks melanoomiks.
Melanoomi põhipaikmed on naistel sääred ja meestel kehatüvi, kuid nad võivad tekkida ka muudel kehaosadel. Tavaliselt areneb melanoom algselt naha pinnaga tasa olevast neevusest või pigmendilaigust.
Millised on melanoomi varased tunnused?
- Neevus muutub asümmeetriliseks, s.t selle üks pool on teisest erinev.
- Laigu serv muutub sakiliseks, sälguliseks või ebaselgeks.
- Pigmendilaigus on korraga näha mitut värvi: musta, pruuni, helepruuni, punast, valget, vahel isegi tumesinist.
- Sünnimärgi läbimõõt suureneb üle 5 mm ja see jätkub.
- Tunduvalt hiljem hakkab laik väljapoole kasvama ning haavanduma.
- Pange tähele — naha pinnast kõrgemate käsnjate pig-
mentsünnimärkide pahaloomuliseks muutumist esineb harva.
- Pigmentsünnimärk võib muutuda pahaloomuliseks kasvajaks päikesekiirguse toimel, eriti kui viibida lõunamaades ning veeta aega päevitades. Ka solaariumid ei ole sugugi ohutud. Tumedanahalistel esineb päikesekiirgusest põhjustatud melanoomi ja nahavähki haruharva.
Ennetamine
- Neevuste hulga suurenemist ja pahaloomuliseks muutumist tuleb igati vältida.
- Loobuma peab päikese käes “praadimisest” ja solaariumist. Päikesekaitse-kreemid väldivad küll päikesepõletust, kuid ei hoia ära nahakasvaja teket.
- Sünnimärke ei maksa näppida, vältida tuleb nende hõõrdumist, näiteks vöökohal.
- Neevuste omanikud ise ja nende lähedased (neevused paiknevad sageli seljal) peaksid regulaarselt jälgima, kas sünnimärkides ei toimu mingeid muutusi. Kahtlasi tuleb aeg-ajalt mõõta ja saadud andmed üles tähendada, et oleks võrdlusvõimalus.
- Viivitamatult peab pöörduma arsti poole, kui neevus, eriti pigmentsünnimärk, suureneb, muutub tumedamaks, ebaühtlaseks või isegi haavandub, veritseb.
- Õigeaegne ravi väldib tõsiseid tagajärgi. Ravi on enamasti kirurgiline.