Tekib küsimus: Miks siis ravitakse inimest valest otsast? Kui te
pöördute arsti poole aneemia kahtlusega, siis soovitab arst teil tarbida
rauapreparaate, süüa õunu, toorest maksa. Kuigi maksa ei tohiks mingil
juhul toorelt süüa! Maks on looma kõige saastunum koht, eriti
tänapäeval. Temasse on ladestunud mürgid, antibiootikumid, hormoonid.
Loom viiakse tapamajja tavaliselt siis, kui tast ei ole enam, näiteks,
lüpsilehma. Järelikult on tervis läbi. Looma tervis ütleb üles siis, kui
maks on läbi. Veel soovitab arst teil süüa granaatõunu, peeti või tema
mahla, punast kalamarja. Viimast ei tohiks jälle süüa, sest punanse
kalamarjaga saate paraja portsu formaldehüüdi. Nagu me teame, siis
looduses imesid ei ole – kalamari ei säilu niisama. Võetakse E236, mida
kasutatakse välitingimustes tahke kütusena (Tõlk. nn “kuiv piiritus”)
ehk urotropiin. Kallatakse marja peale, lisatakse sidrunhapet.
Happelises keskkonnas muutub urotropiin formaldehüüdiks. Viimane on
aine, milles balsameerime laipu, et nad säiluks kaua-kaua…..
Aneemia korral oleks vaja süüa värsket kalamarja. Muretseda,
sügavkülmutada väikeste portsjonitena, et saaks iga päev võtta
lusikatäie. Aneemia – see on tõsine haigus. Eriti, kui see esineb
lapsel. Kui me hakkame nüüd tema verd formaldehüüdiga hoopis lõhustama,
siis patsient võib kätte ära surra, mis ei ole kahjuks haruldane. Liha
me võime suitsutada, kuivatada, soolata, aga kalamari ei kannata midagi
taolist ega taha säiluda. Kamtšatkal süüakse ainult külmutatud
kalamarja. Kui külmutatud marja kuskilt võtta pole, siis parem teda
üldse mitte tarbida. Lusikatäiest ei saa loomulikult mingit mürgitust,
kuid aneemia korral soovitab arst süüa teil 50 g marja päevas.
See, kuidas arstid teid ravivad, ei too paranemist mitte üks raas.
Miks? Sellepärast, et tilgutiga lisatakse teile verre 0,9%
naatriumkloriidi, milles on askorbiinhapet ning vereplasmat asendavad
lahused, et veri väga lahjaks ei muutuks. Ning siis tehakse ka
vereülekannet.
Me kontrollisime verejaamas doonoritelt saadud verd. Vaatlesime seda
mikroskoobis. Kui me näitaks seda inimesele, kes vajab vereülekannet, ja
seletaks, mida ta mikrskoobis näeb, siis sureks patsient juba enne
vereülekannet šoki kätte ära.
Ma juba mainisin, et veres on kõike: usse, baktereid, seeni. Inimesel
on niigi halb olla, ja nüüd kallatakse talle veel lisaks verre võõraste
parasiitide- ja seenerikast verd…. ma ei tea, kas mujal maailmas
kontrollitakse doonorite veres midagi erilist, kuid mitte meie maal
(Tõlk. Venemaal) peale Botkini-tõve, ei uurita midagi verest. Neil ei
ole isegi mingeid diagnostikameetodeid! Kui te veel rinnapiima koostist
näeks, siis kukuksite pikali! See kihab seentest, bakteritest ja
ussidest. Me üritame aina rohkem õpetada välja arste tavalist
mikroskoopi kasutama. See on parim, lihtsaim ja kättesaadavaim vahend.
Selline mikroskoop võiks olla iga arsti kabinetis ning ta võiks kohe
vaadelda patsiendi verd, ja näidata ka patsiendile, mis ta veres on.
Siin ei ole midagi keerulist, väga lihtne on seda näidata kohe kuvari
ekraanil.
Veri, mis tehakse luuüdis, on steriilne. Sellest räägib terve
maailmateadus. Aga ärge öelge arstile, et veri ei ole steriilne! “Veri
on steriilne”, – nii leppisid kokku kogu maailma arstid. Kui te väidate
meil (Tõlk. Venemaal) arstile, et veri ei ole steriilne, siis ta ütleb
kohe, et te olete Coral Club’i liige. Miks nad nii väga vihkavad meie
klubi? Sellepärast, et meie väidame, et veres elavad parasiidid. Miks
arstid ei usu, et veres elavad parasiidid? NAD EI OLE NEID LIHTSALT
NÄINUD! Seda koolis ei õpetata, ja neile ei näidata. Seepärast hakatakse
sellist inimest, kes väidab vastupidist, kohe ründama.
Kuidas suudab luuüdi toota 5,5 liitrit verd? Seda leidub ju ainult
käte ja jalgade toruluudes. Kus teda siis veel toodetakse? Miskit on
siin teistmoodi…
Vere eluiga on 2-3 kuud. Järgmine küsimus: Kas loomad põevad
aneemiat? Jah, loomulikult põevad. Kõik loomad sünnitavad, tähendab, on
ka verekadu. Aga millega nad end ravivad? Kuidas lehm end ravib? Ta
kindlasti ei söö toorest maksa, keegi ei süsti talle lihastesse
rauapreparaati ega kostita teda granaatõuntega. Järelikult on olemas
mingi taastumismehhanism ka ilma arsti sandistava abita. Maa peal elab
umbes 96 000 elukat. Kõik kaotavad verd. Loom sureks ju lihtsalt ära,
kui ta ei suudaks taastada oma vere hulka. Kui te jälgite koera, kellel
on kuupuhastus, siis näete, et ta nuhib taimede sees, ja sööb midagi.
Peremees püüab koera takistada, keelab, sest arvab söövat mingit rämpsu.
Tegelikult otsis koer kindlat taime ja sõi seda. Kui teil kasvab kodus
mingi taim, millest koerale tundub abi olevat, siis ta selle ka ära
sööb. Mitte ulakusest või igavusest. Need loomad, kellele ei võimaldata
süüa taimi, alati põevad: Nad on loiud ja kurtunud. Kohe, kui nad
pääsevad “karjamaale”, nende karv hakkab läikima ja aneemia taandub.
Suures Meditsiini Entsüklopeedias on informatsioon, et hemoglobiin
koosneb 514-st aminohappest, mis on “rõngasse tõmbunud” ja neljast raua
aatomist. Ning seda nimetatakse klorofülliks. Roheliste taimede
klorofüll.
Kui aga on 514 aminohapet ja neli koobalti aatomit, siis nimetatakse
seda vitamiin B12. Kõik arstid teavad, et kui inimesel on aneemia, siis
tuleb määrata B12. Ilma selle vitamiinita vereloomet ei toimu.
Hemoglobiini ei sünteesita meie kehas. Kas me saame seda kuskilt varuda?
Saame – klofofüllist. Rohelistest taimedest. Ärge arvake nende hulka
kurki ja rohelist paprikat. Lehed! Peedi ja porgandi pealsed, näiteks.
Kahjuks on 95% maailma klorofüllist end meie eest surmavalt kaitsnud.
Mõnda taime ei suuda me süüa ka tema okkalisuse tõttu. Samas tomati
lehed haisevad ebameeldivalt. Nõges ajab meid eemale torkides. Enamuste
puude lehed on ka meile vastuvõetamatud. Loodus kaitseb ennast. Mitte
ainult inimeste, vaid ka loomade eest.
Kogu sellest klorofüllist on meile kättesaadavad vaid 3%: petersell,
seller, salat, spinat, roheline sibul, roheline küüslauk, peedi- ja
porgandipealsed, merikapsas, kinza, hapuoblikas, till, kapsas, siis, kui
ta on tõesti roheline). Kõik loetletu on kas kibe, mõru,
teravamaitseline või meie jaoks mõistetamatu, mida justkui palju ei
sööks. Looduses ongi kogu klorofüll sedasi jaotatud, et kõigile jaguks.
Kitsel on oma karjamaa, lehmal oma, ja inimesel oma. Muidu tekiks
konkurents. Hiinlastel on 50 erinevat salatiliiki. Nad kultiveerivad
aastatuhandeid juba salateid. Salatilehed ongi klorofüll.
Kui palju meie lapsed söövad ülalloetletust? Aga alla aasta
vanustest? Kui nad on rinnalapsed, siis saavad poole aasta jooksul seda
klorofülli, mis ema on varunud. Rinnapiimas leidub palju vajalikku, kuid
seal ei ole hemoglobiini. Päeva jooksul peaks sööma vähemalt 300 g
rohelist. Spirulina sisaldab ka palju puhast klorofülli lisaks rauale ja
aminohapetele. Spirulinat peaks tarbima kõik inimesed, kelle
hemoglobiin on alla 130. Lapsed peaksid tarbima seda samuti pidevalt 2-3
tabletti päevas. Klorofülli poolest rikkad on Roheline Kuld (Green
Gold), Lutsern (Alfa Alfa), Rohelisest Rohelisem (GreenGreen).
Inimestele tuleb seletada, mis on aneemia
See tekib näiteks peale pikemat antibiootikumiravi. Terve erütrtsüüt
elab 127 päeva, haige 12 päeva. Seleen pikendab erütrotsüütide eluiga.
Me peame armastama oma verd! Äädikas on üks enim verd lõhustavaid
aineid! Samuti mõjub kehvalt soolvesi (Tõlk. kindel mõiste, näiteks
kurkide soolamise vesi). Hematogeen on keedetud pulli veri. Meie kehas
on piisavalt rauda. Teda tuleb taastada vaid verekaotuse korral.
Tegelikult vajab organism oluliselt rohkem hoopis aminohappeid.
Mis veel sisaldub veres peale erütrotsüütide? Leukotsüüdid. See on
meie immuunsus. Need on makrofaagid, lümfotsüüdid, eosinofiilid jpm.
Eksisteerib üks leukotsüüt, mis elab veres ja lümfis ning jalutab kogu
territooriumil. Kui ta läheb rakku, siis ta on rakuline. Kui tuli tagasi
kudedesse, siis koeline. Kui läks verre, siis humoraalne. Aga võib ka
olla üldine. Meditsiinis on kõik üksteisel juba “ajud nii krussi
keeranud”, et keegi ei tea enam, mis on tegelikult immuunsus…..
Immuunsus – see on leukotsüüt, kes jahib võõrkehasid: bakteried, viiruseid, seeni
Inimese kehas ei suuda ükski võõrkeha kohaneda ega “sisse elada”. Ema
üsas areneb loode, kellel absoluutselt puudub immuunsus: programm ei
ole käivitunud, “diskett on tühi”. Kui see lülituks sisse kasvõi
sekundiks, siis ema ihu viskaks loote enda kaitseks koheselt välja:
muidu hakkaks lapse veri ema vere peale “jahti pidama”. Tegelikult
toimuks abort sellepärast, et tugevam jääb peale. Seega sünnib laps siia
ilma immuniteedita. Peale sünnitust annab ema lapsele ternespiima, ja
selle kaudu ka immuniteedi. Alles siis, kui ta on ema ihust väljas. Kui
immuniteet lülituks enne sisse, siis “võõrkehast” kohe loobutaks. Need
lapsed, kes ei saa ternespiima, ja hiljem ka rinnapiima, ei saa
immuniteediprogrammi täielikult. Nad põevad tunduvalt rohkem.
Kõige huvitavam on see, et me oleme nii ehitatud, et meis ei kordu
midagi. Isegi kaks rakku ei ole identsed. Iga võõrrakk, mis meie sisse
satub, saab hävitatud. Vereülekandel samuti. Kõik erütrotsüüdid, mis me
doonorilt saime, hävitatakse, kuid natukese aja pärast: siis, kui keha
on sutsu kosunud. 95% inimestest, kellele on siirdatud süda või neerud,
on surnud. Need, kes ellu jäävad, võtavad elu lõpuni hormoone. Hormoonid
on need ained, mis lõhuvad immuunsüsteemi. Lõhustavad just leukotsüüte,
kes jälgivad, kui palju on vaja toota antikehasid, hävitamaks
baktereid, viiruseid, seeni ja võõrkehasid. Kui inimesele on siirdatud
neer, siis leukotsüüdid hakkaks kohe luurama “võõrkeha” ümber, et leida
parim moodus, kuidas seda lahustada. See on kehavõõras, sest teda ei
sünteesita kehas. Nii kaua, kui suudab vastu pidada see neer ilma
regenereerumata, nii kaua elab ka inimene…..
Nüüd on moodi läinud endale platsentarakkude siirdamine noorendamise
eesmärgil. Ärge jumala pärast sellist rumalust tehke! See on teie
organismi jaoks võõrkeha. Meie kehas on kindel teave, blokk. Näiteks me
sööme sealiha. Kui sealiha siseneks meie kehasse valgu näol, siis meile
kasvaksid külge saba, kärss ja harjased. Kuid meie fermendid lõhustavad
valgud aminohapeteks, ja alles need osised lastakse edasi verre.
Soolestikus on aga meil kõdunev, mädanev, roiskuv, pulbitsev mass, mis
sisaldab igasugust jama….
Süüa – see ei tähenda pista suhu
Süüa – tähendab pista verre, kudedesse ja rakku
Kõik, mis me panime suhu, käärib, roiskub, kobrutab ja liigub
vaikselt mööda 12-meetri pikkust teekonda. Õnneks mitte kõik ei imendu
meile verre, õnneks vaid ligikaudu viis protsenti….
Mida vähem me sööme, seda paremini töötavad fermendid. Mida
tõhusamalt töötavad fermendid, seda rohkem omastub aminohappeid. Mida
rohkem omastub aminohappeid, seda vähem tahab inimene süüa. Tekib
kinnine ring.
Inimese organism on loodud aluseliseks. Aksioom: vere pH = 7,43.
mitte kunagi, mitte ühelgi inimrassil ei saa olema teistsuguste verd.
Mis asi on pH? Teaduses mõõdetakse pH väärtusi 0-14. Seda skaalat
nimetatakse pH (Tõlk. Viitab tahvlile, kus on skaala 0-14,
vesinikeksponent) – see näitab vesiniku kontsentratsiooni.
Happeline on kuni seitse, ja leeliseline ülespoole seitseT.
Neutraalne = 7. Vesi jaguneb kaheks osiseks: OH- ja H+. Kui vesinik
hakkaks peale tungima, siis ta hävitaks kõik. Näiteks, Cosa Nostra võtab
inimese laiba ja asetab ta väävelhappesse. Mõne aja pärast laipa enam
ei ole, st keha on lagunenud aatomiteks. Kui lihatükk kasta äädikasse,
siis tema pealmine kiht lahustaub – hävineb valk. Kui Coca-Cola’sse
panna tükk toorest maksa, siis kolme tunni pärast seda enam ei ole. Kui
panete küünetüki, siis kolme päeva pärast on see kadunud. Kui panete
hamba, siis läheb aega nädala jagu. Meie veri on kergelt aluseline
-7,43, ja see on aksioom. 7,1 – surm. Happelised joogid lõhuvad meie
verd ja organismi. Sellepärast ei lase veeni keegi happelist vedelikku,
vaid 0,9% naatriumkloriidi. Nüüd kujutleme, et te joote Coca-Cola’t.
Makku paisatakse organismi kaitseks kohe suurtes kogustes neli aluselist
mineraali: kaltsium, magneesium, kaalium ja naatrium – happe
neutraliseerimiseks. Kust võetakse kaltsium? Luudest, küüntest,
juustest, hammastest, sidemetest. Naatrium võetakse toidust. Magneesium
võetakse lihastest, soontest ja toidust. Kaalium võetakse samuti
soontest, neerudest ja toidust.
Kõik haigused saavad alguse organismi hapendumisest. Kahjuks enamus,
mida me sööme ja joome, on happelised: liha, kala, munad, kali, kohv,
kompott, mineraalvesi. Leeliselised on banaan, värskelt pressitud
sidrunimahl 10 minuti jooksul. Kui me tuleme koju näljastena ja võtame
külmikust värsket külmutatud lõhet ja hakkame sööma…. Palju me suudaks
seda süüa? Ehk 50 g. Kui aga soolast? Siis kindlasti rohkem. Mida me
siis sööme: lõhet või soola? Me reageerime mitte lõhele, vaid soolale
(naatrium). Me vajame naatriumi selleks, et saada aluselisemaks.
Seepärast kõik armastavadki kala ja õlut. Õlu annab aluselist
reaktsiooni. Kui tahate süüa vähem, siis ärge lisage ei sola ega suhkrut
– toit ei lähe lihtsalt suust alla. Kuid seejuures muutub keha
happeliseks. Soola peaks panema otse keele peale.
Üks suurimaid pettusi maailmas on sool
Me võtame söögiks mittekõlblikud asjad ja anname neile ligipääsu. Kui
naatrium saab organismis otsa, siis inimene hapneb ja sureb. See on
ainuke võimalus säilitada puhver. Kui tahate kaalus alla võtta, siis
sööge enne magamaminekut tükk soolata liha. Kehas peab olema happe ja
leelise tasakaal: nii palju, kui sõid happelist, pead ka sööma
aluselist! Idamaades seda balanssi ka jälgitakse. Jaapanlastel on välja
rehkendatud: kuipalju riisi ja kuipalju kala. Tõeline sojakaste on
hoopis soolavaba, sest sinna lisatakse erilised vürtsid. Jaapanlastel
soola ei ole.
Veres on hormoonid – suur kogus valku
Näiteks hormoon adrenaliin. See on hormoon, mida toodavad neerud.
Seda nimetatakse “hirmuhormooniks”. Kujutleme, et looma ähvardatakse –
talle tahetakse kallale tungida. Tänu adrenaliinile kohe paraneb
kuulmine, nägemine, ja karv tõuseb turri, et “kopsakam välja näha”.
Selle hormooni toime peab ajama vere perifeeriast keskele – ajju,
südamesse. Loom peab olema valmis kiirelt põgenema. Kuid looduses on
kõik ratsionaalne. Kui koera ehmatada, siis ta “pissib püksi” ja
adrenaliin väljub. Kui ta ehmus, aga ei põgenenud, vaid ründas ehmatajat
ja hammustas teda, siis väljub hormoon sülje kaudu.
Inimeses toimuvad kõik reaktsioonid samamoodi, kuid välja midagi ei
tule. Kui inimest ehmatati, siis ta peaks kiirelt pissima, higistama või
korralikult nutma. Teisiti adrenaliinist vabaneda ei ole võimalik. See,
kes on “kange” ja ei nuta, see mürgitab end adrenaliiniga “täie
rauaga”. (Tõlk. Selgituseks adrenaliini toime kohta, et te aru saaks,
MIKS ta on kahjulik. Kui ta paisati verre, siis nahast läheb veri ära
lihastesse – põgenemine. Nahk ise peab olema suht veretu vigastuste
tekkimise juhuks, et ära hoida verekaotust. Südametöö kiireneb –
kahjulik südamele. Tõusevad vererõhk ja veresuhkru tase, sest maks teeb
glükogeenist glükoosi, et lihased saaks energiat põgenemiseks.
Adrenaliin nõrgestab immuunsüsteemi – seega pidevad adrenaliinipursked
verre alandavad meie vastupanuvõimet ja stressis inimesed on tõesti ka
sagedamini haiged).
Parim stressivastane vahend on korallkaltsium (Coral Mine)
50-kraadisesse vette puistatuna. See paneb inimese kiirelt higistama.
Tavaliselt antakse inimestele rahustamiseks jahedat või külma vett, kuid
see on vale. On vaja võimsat energeetikat, et tekitada higistamine.
Ükski vesi ei tungi aga enne verre, kui ta ei ole soojenenud vähemalt 36
kraadi. Sellisel puhul oleks vaja anda mitte klaas vett, vaid pool
liitrit sooja vett ning see tuleks ära juua lonkshaaval 15 minuti
jooksul. Toimub tohutu higistamine, ja inimene rahuneb kiiresti. See on
kõik ammu järgi proovitud ja tõestatud. Täiesti mõttetu on anda
konjakit. Vat sulle hormoonid. Me tunneme 25 hormooni, aga neid on üle
500. 80% neist on meile veel tundmatud.
Veres sisaldub 3000 fermenti. Need jaotuvad seitsmesse gruppi.
Fermendid ei ole elusad valgud. Leukotsüüt on elus, erütrotsüüt on elus.
Trombotsüüt ei ole elus. Hormoonid ei ole elusad. Need on valgulised,
mitteteadlikud molekulid. Neid toodavad meie rakud. Veel on rakus
rasvad, mis on energia talletamise vorm. Neid peab olema väheses koguses
ning nad peavad olema kergelt lahustuvad. Paraku hulbib neid meie veres
suurtes kogustes. Veel on veres lahustunud toitained. Peaks olema meil
15 mineraali koos aminohapetega. Veel parem, kui mitte 15, vaid 70
mingites segudes. Seda ei ole keegi veel hoolega uurinud. Veres ujuvad
vitamiinid energeetiliste molekulide näol, rasvhapped, energeetiline
substants (glükoos). Veres on kõike. Veri on elus. See on omaette
maailm, mikrokosmos.
Olga Butakova loengu põhjal "Tervise saladused"!