Rahvakeeles on “sapp” nii maksarakkude nõre kui ka sapipõis. Miks meile sappi ja sapipõit üldse vaja on?
“Sappi toodetakse maksas. Sapipõis asub paremal pool roidekaare all. Sapipõis on sapi reservuaar, pirnikujuline elund, mis asub maksa all. Tema ülesanne on eritada organismist ebavajalikke aineid, näiteks kolesteroolisaadusi ja raskmetalle,” selgitab gastroenteroloog Külliki Suurmaa. “Maksast liigub sapp maksajuhade kaudu sapipõide või kaksteistsõrmiksoolde. On ka kõhunäärmejuha, mis kõik kokku moodustavad sapi kulgemise teed.
Sapipõis eemaldab ebavajalikke saadusi, mis tekivad kolesterooli ainevahetusel. Samas on sapp vajalik seedimiseks. Sapp koosneb kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Peale selle võtab sapp osa ainevahetusest.”
Sapipõit on ikka vaja
Ilmselt on sapipõis vajalik ka selleks, et kui sööme midagi natuke rohkem rasvast, tuleb sealt kohe hooga vajalikku seedimisainet.
“Eks muidugi aitab sapp seedida. Sapitalitlus sõltub ka sapipõie tööst, kuidas ta eritab sappi. Mõnikord on sapipõis spastilisem (tõmbub rohkem kokku), mõnikord loium. Sapp on oluline rasvaste toitude seedimisel. Kui sapipõide ladestub rohkesti kolesterooli ja pigmenti ning kui neid ei välju nii, nagu vaja, on see soodne kivide tekkele.”
Kas on võimalik, et organism toodab sappi liiga vähe või liiga palju?
“Ei oska öelda, kas liiga vähe või liiga palju, aga küsimus on sapipõies, kuidas tema käitub, mismoodi ta sappi väljutab,” ütleb gastroenteroloog. “Kui on näiteks põletikuline sapipõis, siis on kalduvus kivide tekkeks, või lihtsalt on sapipõiepõletik – siis ka sapitöö muutub, tekivad häired ja ka valud.”