Sageli usutakse L-karnitiini sisaldavate toodete kehakaalu
alandavasse või saavutusvõimet parandavasse mõjusse. Kas usul on alust?
L-karnitiin
on aminohape, mis on saanud oma nime ladinakeelsest sõnast caro (liha) –
L-karnitiini eraldati kõigepealt just lihast. Seda ainet suudab organism ise
maksas ja neerudes toota, aga lisaks saame L-karnitiini loomsest toidust,
näiteks lamba-, sea-, veise- ja küülikulihast, kalast, piimast ning
õllepärmist. Kuna keha sünteesib L-karnitiini ise ja mitmekesise menüü korral
annab seda ka igapäevane toit, siis üldjuhul organismis L-karnitiini puudust ei
teki. L-karnitiini põhiroll on aidata organismil rasva energiaks muundada. Ta
on oluline aine südamele, ajule ja lihastele ning toetab paljusid kehas
toimuvaid protsesse. Enim tähelepanu on L-karnitiin aga seni pälvinud kui
rasvapõletaja. Toidulisanditena on seda pakutud salenejatele, samuti
tervisesportlastele, kellel peaks L-karnitiin aitama kehas talletatud rasvadest
lisaenergiat ammutada. Kuid siin on omad agad. Katsetes, kus on L-karnitiini
taset organismis tehislikult normist kõrgemaks tõstetud, pole siiski suudetud
näidata, et samas proportsioonis kiireneks ka rasvade põletamine. Samas on sel
kindlasti efekti juhul, kui organismi rasvapõletus on pärsitud L-karnitiini
puudusest. Sportliku suutlikkuse ja vastupidavuse parandamise seisukohalt on
tõendid vastukäivad – isegi suurte koormustega treenivate sportlaste puhul on
olnud mõju raske hinnata. Mujal maailmas on L-karnitiini tunduvalt laiemalt
uuritud ja seda rakendatakse aina enamates valdkondades. L-karnitiini
kasutatakse toidulisandina juhul, kui inimese loomulik L-karnitiini tase kehas
on liiga madal.
Vajalik erijuhtudel
L-karnitiini
nappuse põhjuseks võib olla geneetiline haigus, ravimite võtmine või mõni
meditsiiniline protseduur, mis kasutab ära keha toodetava L-karnitiini. Tõsise
neeruhaiguse korral kasutatakse seda näiteks punaste vereliblede hulga
suurendamiseks. Krambivastaste ravimite võtmisel aitab L-karnitiin ära hoida
nendes sisalduva valproehappe põhjustatavaid kõrvaltoimeid.
L-karnitiini
kasutatakse ka südame- ja veresoonkonnahaiguste, sh südamega seotud
rinnavalude, kongestiivse südamepuudulikkuse, südameatakkide,
vereringehäiretest tingitud jalavalude ning vere suure kolesteroolisisalduse
korral. Kilpnäärmeprobleemide korral ohjeldatakse L-karnitiiniga
kilpnäärmehormoonide kõrget taset. Viljakusprobleemide ravis kasutatakse
L-karnitiini põletiku ravimiseks meeste suguelundites ja kudedes. Lisaks
uuritakse L-karnitiini toimet mõningate aidsiravimitega seotud
lihasekahjustuste, Retti sündroomi, söömishäirete, suhkruhaiguse,
tähelepanuhäirete ja hüperaktiivsuse, jalahaavandite ning puukborrelioosi
ravis. Nende mõjude kontrollimiseks on aga vaja koguda veel tõendusmaterjali.
Ettevaatust, kõrvaltoimed!
L-karnitiini
peetakse enamasti turvaliseks toidulisandiks. Samas võib see põhjustada
kõrvaltoimeid – iiveldust, oksendamist, kõrvetisi ja kõhulahtisust – ning võib
anda hingeõhule, uriinile ja higile justkui kala aroomi. L-karnitiini võtmisega
peaksid ettevaatlikud olema lapseootel ja imetavad naised, kilpnäärme
alatalitluse all ja krampide käes kannatajad.
Kilpnäärme
alatalitluse korral võib L-karnitiini tarbimine põhjustada sümptomite
süvenemist ja varem krampide all kannatanud inimestel võib see nende tõenäosust
suurendada.
Ettevaatlikud
peaksid olema ka teatud verehüübimishäirete ravimite võtjad, sest L-karnitiin
tugevdab ravimite mõju ning võib seega põhjustada veritsemist ja verevalumeid.