Vesi on inimese keha peamine koostisosa ja on elulise
tähtsusega organite funktsioneerimisel ja termoregulatsioonis. Vees
lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis.
Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad
toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks
kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid
omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid
organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele.
Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad
kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab
ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist.
Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist. Ligikaudu 2/3 kogu keha veest on rakusisene ning 1/3 rakuväline. Veebilansi regulatsioon on tihedasti seotud elektrolüütide tasakaaluga. Kui kehas on vett liiga palju, eritub lahjemat uriini ja kui keha vedelikes muutub elektrolüütide kontsentratsioon liiga kõrgeks, saab aju janukeskus stimulatsiooni, mis viib janutunde tekkele ning neerudes väheneb vee eritumine. Vedelikukadu toimub uriiniga, roojaga ning aurustumisel naha ja hingamisteede kaudu. Tervetel täiskasvanutel ületab päevane uriini hulk 600 ml ning on normaalselt 1–2,5 liitri vahel. Rooja kaudu väljutub vett tavaliselt 100–200 ml päevas, kuid see kogus suureneb tunduvalt kõhulahtisuse korral. Aurustumisega kaotab inimene päevas vett keskmiselt 300–500 ml kehapinna 1 m2 kohta mõõdukas kliimas. Higistamiskaod on tavaliselt väikesed, kuid need suurenevad mitme liitrini päevas kuumas ja niiskes keskkonnas või tugeva kehalise töö korral ka mõõdukates tingimustes.
Veevajadus
Enamik tervetest inimestest rahuldavad päevase vedelikuvajaduse juhindudes janutundest. Tervetele inimestele ei ole täpset soovitust päevase veetarbimise osas, kuna vedelikuvajadusel on märkimisväärsed individuaalsed erinevused ja see on tingitud füüsilisest aktiivsusest ja klimaatilisest olukorrast.Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest:
- vanusest,
- töö ja tegevuse iseloomust,
- tervislikust seisundist,
- ümbritsevast kliimast,
- suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö),
- suurenenud soolade tarbimisest.
Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu.
Kofeiin omab vett väljutavat efekti ennekõike neil inimestel, kes ei ole regulaarsed kofeiini (nt kohv, koolajoogid, energiajoogid) tarvitajad. Ka alkohol (va õlu ja vein mõõdukates kogustes) omab vett väljutavat efekti.
Mõõdukas dehüdratatsioon, mida määratakse 1–2% kehakaalu langusega vedelike kao tõttu – toob kaasa peavalu, nõrkustunde, isu kao ja pearingluse. Dehüdratatsioon 3–5 % kehakaalust langetab vastupidavust ja jõudu ning toob kaasa tugeva kurnatuse. Dehüdratatsioon 15–25% kehakaalust on fataalne. Akuutset mürgitust on kirjeldatud lühikese aja jooksul suure koguse vedelike saamisel, mis oluliselt ületab neerude maksimaalse erituskiiruse 0,7–1 liiter tunnis.
Toitude veesisaldus:
• Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%),• mahlades ja piimas 89%,
• puuviljades 86%,
• kartulites 79%,
• lihas 68%,
• leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%.
Elus vesi on Elu alus!
Kasutamine:
Vett juua vähemalt 1,5-liitrit päevas. Loksutada ja juua.Asetada 1 kotikene korallkaltsiumit pudelisse 1,5-2 l filtreeritud või allika veega ja juba ühe minuti möödudes on see valmis kasutamiseks. Juua kogu päeva jooksul tavalise joogivee asemel, kuid mitte toidu kõrvale ega vahetult enne sööki.
Haigestumise korral teha jook sooja veega.
Sobib nii lastele kui vanuritele.
Soovitatav kasutada vähemalt 3 kuud järjest.
Korallkaltsium loob organismis aluselise keskkonna, normaliseerides happelis-aluselist tasakaalu. Teadlastel on ammu teada, et aluseline keskkond on rakkude normaalseks funktsioneerimiseks eluliselt tähtis, järelikult ka kogu organismile tervikuna. Samuti on teada, et kõik organismi ainevahetusprotsessid toimuvad raku tasandil kaltsiumiioonide osavõtul.
Tavaline kaltsium, mis satub organismi toidu ja veega, on reeglina bioloogiliselt väheaktiivne. Korallkaltsiumi tähtsaks eeliseks on tema kerge bioloogiline omastatavus: veega kokku puutudes muutub korallkaltsium ioonideks ja seetõttu omastavad rakud selle kergesti.
Kaltsium inimese organismis
Inimese organism koosneb 70% ulatuses vedelikust, kusjuures veri, lümfivedelik, sülg ja limaskestad on aluselise reaktsiooniga (terve inimese vere pH on 7,4).
Kui pH tase langeb ehk kui suureneb organismi happelisus, täheldatakse immuunsusreaktsiooni häireid, verre sattunud viirused ja bakterid hakkavad kiiresti paljunema, halveneb vitamiinide ja mikroelementide omastatavus, tekivad veresoonte, südame, liigeste ja vere haigused ning paljud teised organismi patoloogilised seisundid, s.h. ka onkoloogilised.
Üheks peamiseks keemiliseks elemendiks meie organismis on kaltsium. Selle vähesus võib kutsuda esile üle 150 erineva raskekujulise haiguse, kusjuures eriti kannatavad lapsed, rasedad naised ja üle 40 aasta vanused inimesed
Kui on lisa küsimusi ja sooviks veel infot, siis kirjuta mulle palun meilile marjelei@hotmail.com
Või kontakteeru minuga läbi facebook : https://www.facebook.com/marje.lei.5?qsefr=1
Allikas: tervislik toitumine