Piimhappebakteritest
Organismi sees ja välispinnal on üle 500 kasuliku mikroorganismi. Soolestikus on neist peamised
bifidobakterid, bakteroidid, piimhappebakterid ja soolekepikesed. Mikrofloora tegeleb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike bioaktiivsete ainete (vitamiinid, üle 20 erineva hormooni, ensüümid, immuunsüsteemi elemendid) väljatöötamisega, toksiinide ja kasulike ainete neutraliseerimisega, hoiab normaalsena kolesteroolitaset veres, gaasisisaldust soolestikus, tagab ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organites ja isegi
vähihaiguste teket. Mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene kaitsevall.
1. Erinevad tüved käituvad erineval viisil, sest nende rakuseinad, DNA ning valgu- ja suhkrumolekuli struktuurid vahetuvad, kuigi neil on sama nimi (näiteks Bifidobacterium). Kuigi tüvedel on sama
nimi, siiski bakterid toodavad erinevates kogustes piimhapet, IgA, IgM, interferooni, interleukiini ja vesinikülihapendit.
2. Tüved peab enne kasutamist aktiveerima. Kui taasaktiveerumine toimub alles jämesooles, siis sealne pH ei ole alati ideaalne bakterite paljunemiseks ja kinnitumiseks.
3. Näiteks piimatööstusest saadavad tüved on olnud keskkonnas liiga kaua ja ei suuda enam nii mõjusalt haigustekitajatele vastu panna. Terapeutilised tüved on palju mõjusamad.
4. Kiiresti aktiveeruv tüvi on efektiivsem kui aeglane tüvi, kuigi kogus on väiksem (mõõdetakse cfu/g =bakteripesa moodustav ühik grammi kohta).
5. Bakterite kogus peab olema vähemalt 10E9 cfu/g/ päeva kohta selleks, et tüvi oleks efektiivne. Vastasel juhul ei suuda soolestiku limaskestale kinnituda püüdev tüvi haarata eluruumi ülejäänudsoolestikuflooralt.
6. Kui segu sisaldab liiga palju erinevaid tüvesid, siis üksikute tüvede kogused võivad jääda ebapiisavaks (pea meeles 10E9 cfu/g/p) Segu võib olla kasutu, kui seda ei ole aktiveeritud.
7. Spetsiifilistel tüvedel on paremad võimalused tegutseda ja mõjutada, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohanenud oma peremehe ehk inimesega. Veel parem oleks, kui tüved oleksid
samaliigilised või isegi sama nö pere liikmed. See on üks Biolatte uurimus- ja arengusuundi tulevikus.
8. Tüvesid peab uurima ja testima esmalt laboratooriumis nii eraldi kui ka koos sobivate tüveainetega. Neid peab testima ka muude tüvedega, nii et selgub nende ühtesobivus ja sümbioossus. Seejärel peab neid testima inimestel, kelle immuunsüsteemid erinevad üksteisest. Kui inimesel on omandatud immuunpuudulikkus või autoimmuunhaigus, siis reaktsioonid ja tulemused võivad suurel
määrale erineda.
9. Liiga tihedad bakterid (näiteks 10E11cfu/g) ei ole stabiilsed ja liiga lahjad bakterid (näiteks 10E7) ei ole piisavalt tõhusad. Üle 4% suhteline niiskus võib rikkuda tüve. Mida suurem mass, seda pikem
säilivusaeg.
10. Valmistusprotsess on tähtis. Hea probiootikumi valmistamine nõuab aega, aastatepikkust uurimistööd ja jälgimist. Ükski efektiivne toode ei sünni mõne kuuga. Nende põhimõtete järgi valmistati juba 1989 aastal toode, mis valiti 1997 aasta Soome loodustooteks (Lactibiane).
Annus sisaldas 10 miljardit inimspetsiifilist, kiiresti kasvavat piimhappebakterit.
MIS ON ENSÜÜMID?
Ensüümid ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Erinevalt paljudest muudest ketikujulistest valkudest on ensüümide aminoahelad keerdunud ruumiliseks, 3-dimensionaalseks, ning neil on väike, 2 - 4 aminohappest koosnev aktiivsuskeskus. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli
mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha
ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid.
Yves Delatte selgitab ensüümide rolli eluslooduses nii: "Kui lõvi on saanud saagiks antiloobi, siis ta sööb esmalt siseelundid, et saaks võimalikult palju vitamiine ja ensüüme. Kass aga mängib saagiks saadud hiirega tunde nii, et sülge moodustuks võimalikult palju ensüüme, mis aitavad
hiljem hiirt seedida. Haavata saanud loom lakub haavu isegi tunde, sest sülje-ensüümid leevendavad valu ja kiirendavad haavade paranemist. Loomad teavad alateadlikult seda, mida meie, inimesed, püüame avastada ja uuesti kasutusele võtta."
KREEKA, HIINA JA INDONEESIA KÖÖK
Kreeka köök kasutab palju värsket aedvilja, värskeid mereande ja rafineerimata oliivõli, mis kõik annavad inimesele suures koguses kasulikke ensüüme. Siiski on mandri-Kreekas üsna suur osakaal ka
näiteks lambalihal ja paljude lihatoitude pikaajalisel grillimiselküpsetamisel, mis ei ole meile nii väga kasulik. Kreeta söögivalik on tuntud kui üks maailma tervislikumatest. Kreeta dieedi eripäraks on veel see, et poole söödavast toidust moodustavad aedviljad, veerandi puuviljad ning viimane veerand jaguneb 8% valgulist toitainet kaladest ja mereandidest, 8% süsivesikuterikkaid teraviljatooteid, 4,5% valgulistest loomsetest toitainetest liha ja piimasaaduste hulgast ning 4,5% oliivõli kui
kõige kasulikumat taimset rasvainet. Tervislikult süüakse ka Hiinas ja Indoneesias. Nii kreeta kui ka hiina söögivalik koosneb suuremas osas (80%) köögiviljadest. Just toored või kergelt kuumutatud köögiviljad sisaldavad palju ensüüme, mis ongi üks põhjus, miks kreeklased elavad kaua tervetena.
Läänemaailma ehk hüpertööstuslike maade söögivaliku leiab tervisliku toitumise nimekirja lõpuosast, sest lääne toiduvalik koosneb 80% loomsetest toitainetest. Nii esineb Hiinas ka vähem kopsuhaigusi kui Euroopas, kuigi hiinlased on suitsetamise poolest esikohal maailmas.
ENSÜÜMID KAITSEVAD
Ensüümid võivad seletada mitut asja, mida me oleme kogenud, kuid ei mõista. Suure lihalõigu söömise järel tunneme end tavaliselt väsinuna, kuid kui me oleme söönud enne ka hea ja rikkaliku salati, siis väsimust nagu polekski. Salatist omastatavad ensüümid aitavad kergemini seedida
neid rohkeid rasvasid ja valkusid, mida me saame lihast. Paljudel põhjamaalastel on raske seedida valget saia oma kodumaal, kuid seda probleemi ei ole neil samadel inimestel lõunamaareisil. See tuleneb sellest, et lõunas kasvanud nisus sisalduvad teistsugused ensüümid, sest seal on nisu rohkem valmis, kuna ta on kasvuperioodil kauem päikese käes, osa ensüüme tekib nisus alles valmimise lõppfaasis, milleni põhjamaine nisu ei jõuagi. Paljude piima-allergikute ja laktoositalumatute inimeste haigussümptomid kaovad, kui tööstuslik pastöriseeritud piim vahetada „tuttava lehmaga“
talus vastlüpstud piima vastu. See tuleneb sellest, et pastöriseerimine hävitab suurema osa ensüümidest, mis on olemas aga looduslikus värskes piimas. Ensüümid aitavad toitu seedida, kaitsevad meie tervist ja tervendavad meie keha. Kes teab, kuid võib olla just ensüümid võivad seletada paljude haiguste teket. Ensüümid on nagu võti, mis avavad lukustatud ukse. Aga
ainult õige võti avab ukse. Võtit peab keerama ka õiges suunas ja see ongi ko-ensüümide, ensüümide abiainete, ülesanne (Q10, vitamiinid jamineraalid). Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel toodab keha järjest vähem ensüüme ning järjest rohkem haigusi tekib
erinevate ensüümide puudusest. Kui ensüümid kehas saavad otsa või nende tegevus lõplikult peatub, siis saabub surm.
ENSÜÜMIDE TEKE JA ALLIKAD
Ensüüme on kõikides elusolendites ja organismides: taimedes, loomades, müko-organismides, seentes, bakterites. Bakterid on iseenesest ensüümitehased. Eriti värsked puuviljad, köögiviljad ja teraviljad sisaldavad palju ensüüme. Need toiduained peaksid olema meie põhilised ensüümiallikad. Tööstuses on ensüüme kasutatud juba 60 aastat. Sellest hoolimata me ei tea neist veel kuigi palju ja see nõuab veel palju uurimist. Keha vajab 40 liitrit ensüüme päevas. Kõige rohkem ensüüme meie kehas leidub süljes (50%). Sülg sisaldab suurimas osas amülaase, mis lõhustavad tärklise suhkruks. Kui mälud leivatükki, tunned suhkru maitset üsna kiiresti. Mälu toitu vähemalt seitse korda, enne, kui neelad – see ei ole müüt, vaid tõsiasi. Inimese kogu soolestikuflooras sisalduv bakterite
hulk on 1014. Kõik need bakterid toodavad ensüüme (25%). Need ensüümid mõjutavad kasvu, seedimist, südametööd, hapniku ja süsihappegaasi transporti veres, haavade kinnikasvamist, kudede
paranemist ja haigustest paranemist. Kõhunääre on samuti tähtis ensüümide tootja (25%). Tähtsaimad kõhunäärme ensüümid on laktaas, proteaas ja lipaas. Kui kõhunääre ei tööta, siis soolestikufloora peab korvama selle ensüümide tootmise. L.acidophilus ja S.lactis toodavad laktaasi, E.salivarius proteaasi, L-fermentum ja E.faecium lipaasi. Miks vajame nii paljusid erinevaid ensüüme? Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud
temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis.
VAJAD LISAENSÜÜME KUI....
...Sind häirivad sellised hädad nagu söögiisu kõikumine, suurenenud higistamine, nõrkus, närvilisus, südametegevuse häired, peapööritus, allergilised reaktsioonid, kõhuvalud, praod suunurkades, halb lõhn suus, küünte deformeerumine, juuste väljalangemine – see kõik ja veel palju muud võivad olla põhjustatud kõhunäärme talituse ja soolestiku mikrofloora häiretest ja suutmatusest toota vajalikus koguses erinevaid ensüüme. Juhul, kui nii kõhunääre kui ka soolestiku mikrofloora on kahjustatud, siis alistume haigustele ja allergiatele. Vananedes kõhunäärme tegevus nõrgeneb, soolestikufloora halveneb ja miljardid ensüümid hävivad aeglaselt. Ensüümide puudujääk oleks meil vaja korvata tervislikult toitudes. Kuid mikrolaineahi ja põllumajanduses kasutatavad kemikaalid hävitavad toidus algselt sisalduvaid ensüüme. Seepärast on isegi paljud poes müüdavad värsked toiduained, rääkimata juba poolfabrikaatidest, ensüümivaesed ning sageli rasked seedida. Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi. Inimese kõik haigused halvenevad seni, kuni ensüümitase ei normaliseeru. Haiguste, mikrofloora tasakaalutuse ja ensüümipuudulikkuse halb spiraal jätkub,
kuni sureme (exit morbus). Ensüümitaseme normaliseerimiseks pakub Biolatte erinevaid
inimorganismile omaseid piimhappebaktereid ja lisaensüüme toidulisanditena. Inimestel, kellel on diagnoositud soole-, mao-, kaksteistsõrmiksoole haavand või kes on alakaaluline, palume enne ensüümide tarvitamist pöörduda kodulehel välja toodu terapeutide poole.
Mida me teame seedimisest Mao ja soolestiku tegevus on inimese tervisele olulise tähtsusega. Kui kõht pole korras, tunneb inimene end ebamugavalt ja väsinult. Organism vajab tuhandeid ensüüme, kuid vaid käputäis neist kannab hoolt seedimise eest. Ometi kulutab keha selle käputäie tootmiseks rohkem energiat kui nende sadade ainevahetusensüümide tootmiseks, mida vajab ülejäänud keha.
Pole siis ime, et inimene tunneb väsimust, kui seedimine on häiritud. Toidu lõhustamiseks vajalikud ensüümid saadakse süljenäärmetest, maost, kõhunäärmest, peensoolest ja sapist. Ensüümide
abil lõhustatakse toitained nii väikesteks molekulideks, et need tungivad läbi sooleseina vereringesse ja toidavad sel kombel organismi. Oma tegevuseks vajavad ensüümid nn koensüüme, millest tähtsaimad on Brühma vitamiinid, C-vitamiin, E-vitamiin ja tsink.
Halvasti seedunud toit
Kui organismi ensüümitoodang on nõrgenenud vale toiduvaliku, puuduvate ensüümide (tsöliaakia, laktoositalumatus) või vitamiinide ja mineraalide vajakajäämise tõttu, tekitab see mitmesuguseid probleeme. Toit ei seedu enam korralikult ega suuda läbida sooleseinu. Tulemuseks on
toitainete, vitamiinide, mikroelementide ja mineraalide puudus, mis omakorda nõrgendab organismi võimet toota uusi ensüüme. Nii tekib nõiaring, mis põhjustab uusi probleeme. Halvasti seedunud toit tekitab mitmesuguseid vaevusi, kõrvetisi ja röhitsemist, soole- ja kõhuvalu, allergiat, toidutalumatust ja liigesepõletikku. Viletsa seedimise tulemusel paiskub segi jämesoole bakterifloora, kuna jämesoolde pääseb seedimata toidumass, mis hakkab käärima ja toodab kahjulikke soolemürke ning
pärmaineid, mis muudavad olukorra veelgi hullemaks. Kõht läheb punni, tekib puhitus, esineb kõhulahtisust või kõhukinnisust, peavalusid ja muid vaevusi, halvimal juhul ütleb üles kogu immuunsüsteem. Ensüümid, kiudained ja piimhappebakter Abi saab ensüüm- ja kiudainetoodetest. Ensüümtooted aitavad kaasa toidu seedimisele, nii et toidus sisalduvad ained lõhustuvad tõhusamalt ja toitainetel on võimalik organismi imenduda. Kiudainetooted normaliseerivad soolestiku tegevust ning kahjulikud jääkained eemaldatakse jämesoolest. Kui külvata jämesoolde õiget bakterifloorat,
inimspetsiifilist piimhappebakterit, paraneb kogu organismi immuniteet, sest rohkem kui 90 protsenti haigustest, sealhulgas nakkushaigused ja reisidel esinev kõhulahtisus, rajavad endale teed organismi just soolestiku kaudu. Kui soolestikus leidub piisaval hulgal piimhappebaktereid, ei jää haigusetekitajatele sooleseintele kinnitumiseks ruumi ja nad eemaldatakse organismist koos väljaheidetega.
