Omega 3 rasvhapped tõstavad rakkude insuliinitundlikkust ja kaitsevad II tüüpi diabeedi eest. Häid rasvu on vaja selleks, et rakumembraanid oleksid terved. Rakumembraanide kahjustus on peaaegu iga haiguse tekkepõhjus. Näiteks häirib see diabeedi puhul insuliini toimet. Inimese jaoks eksisteerivad nn. asendamatud rasvhapped, mida meie organism peab normaalseks füsioloogiliseks talitluseks tingimata toiduga saama. Asendamatud on linoolhape (omega-3) ja alfa-linoleenhape (omega-6). Asendamatud rasvhapped muudetakse keharakkudes paljudeks koehormoonideks, nende kasulikkus on seotud just prostaglandiinidega, millest mõned on meie tervise seisukohast väga olulised, vältides trombotsüütide (vereliistakute) kleepumist, parandades vereringet ja vähendades põletikke. Omega-3 rasvhapped (lühendid EPA või DHA) on väga pika ahelaga rasvhapped, mida meie organism pole võimeline ise tootma. Seetõttu peame neid saama toiduga.
Kahjuks puuduvad omega-3-rasvhapped igapäevasest kiir- ja valmistoidust peaaegu täielikult. Pea kõik taimsed rasvad sisaldavad aga ohtralt omega-6-rasvu. Peale õlitaimede leidub palju omega-6-rasvhappeid ka teraviljas. Taimedes leidub omega-3-rasvhapet põhiliselt alfalinoleenhappe (ALA) kujul, kalas ja mereandides EPA- ja DHA-rasvhapetena.
Omega 3 rasvhapped omavad järgmisi toimeid:
Vererõhu alandamine
Suurendab rasvapõletust
Vähendab põletikku, tõstab immuunsust
Vähendab stressi mõju organismis
Aitab normaliseerida vere kolesteriinisisaldust
Vähendab kolesteriini ladestumise ohtu veresoonte seintele, parendab nende elastsust.
Organismile asendamatu rasvhape
Omega 3 rasvhapped sisalduse olulisus
-EPA
-DHA
Omega 3 rasvhapetel on põletikuvastane ja vähivastane toime.
DHA on neurotroofiline aine (1/3 aju rasvhapetest), mis suurendab tajumise elavust ja reaktsioone, parandab tuju ja kognitiivsust, antiaterogeenne, suurendades HDL kolesterooli taset.
EPA on põletiku-, kasvajate, ateroomide ja trombidevastane. Organism suudab neid mõlemaid sünteesida linoleenhappest ehk omega-3 rasvhappest. AA (arahidoonhape): arahidoonhappe liig on aterogeenne, trombogeenne ja põletikku tekitav. Organism sünteesib seda ise linoolhappest (päevalilleõli, maisiõli, teraviljad).
Kõik asendamatud rasvhapped (omega-3 ja -6 rasvhapped) muudetakse kehas regulatoorseteks segudeks – prostaglandiinideks (eikosanoidideks), mis on hormoonitaolised ained, mängivad rolli väga paljudes regulatoorsetes funktsioonides.
Mida võib põhjustada rasvavaene dieet? Küsimuste vastuse JAH korral võib olla tegemist rasvhapete puudusega?
Kas sul on raske õppida?
Kas sul on halb mälu või kontsentratsioon?
Kas sul on halb koordinatsioon või häiritud nägemine?
Kas sul on kuivad juuksed või kõõm?
Kas sul on kuiv või kare nahk ja kalduvus ekseemidele?
Kas sul on õrnad, pehmed ja kergesti murduvad küüned?
Kas sul on sage urineerimine ja/või janu?
Kas sul on premenstruaalne sündroom ja tundlikud rinnad?
Kas sa kannatad kuivade, märgade ja sügelevate silmade pärast?
Kas sul on põletikulisi protsesse nagu liigesepõletik?
Kas sul on kõrget vererõhku või vere lipiide?
Kas sul on halb või aeglane haavade paranemine?
Kas sul on sundtegusid või sundmõtlemist?
Kas sa kannatad depressiooni või ärevuse all?
Kahjuks puuduvad omega-3-rasvhapped igapäevasest kiir- ja valmistoidust peaaegu täielikult. Pea kõik taimsed rasvad sisaldavad aga ohtralt omega-6-rasvu. Peale õlitaimede leidub palju omega-6-rasvhappeid ka teraviljas. Taimedes leidub omega-3-rasvhapet põhiliselt alfalinoleenhappe (ALA) kujul, kalas ja mereandides EPA- ja DHA-rasvhapetena.
Omega 3 rasvhapped omavad järgmisi toimeid:
Vererõhu alandamine
Suurendab rasvapõletust
Vähendab põletikku, tõstab immuunsust
Vähendab stressi mõju organismis
Aitab normaliseerida vere kolesteriinisisaldust
Vähendab kolesteriini ladestumise ohtu veresoonte seintele, parendab nende elastsust.
Organismile asendamatu rasvhape
Omega 3 rasvhapped sisalduse olulisus
-EPA
-DHA
Omega 3 rasvhapetel on põletikuvastane ja vähivastane toime.
DHA on neurotroofiline aine (1/3 aju rasvhapetest), mis suurendab tajumise elavust ja reaktsioone, parandab tuju ja kognitiivsust, antiaterogeenne, suurendades HDL kolesterooli taset.
EPA on põletiku-, kasvajate, ateroomide ja trombidevastane. Organism suudab neid mõlemaid sünteesida linoleenhappest ehk omega-3 rasvhappest. AA (arahidoonhape): arahidoonhappe liig on aterogeenne, trombogeenne ja põletikku tekitav. Organism sünteesib seda ise linoolhappest (päevalilleõli, maisiõli, teraviljad).
Kõik asendamatud rasvhapped (omega-3 ja -6 rasvhapped) muudetakse kehas regulatoorseteks segudeks – prostaglandiinideks (eikosanoidideks), mis on hormoonitaolised ained, mängivad rolli väga paljudes regulatoorsetes funktsioonides.
Mida võib põhjustada rasvavaene dieet? Küsimuste vastuse JAH korral võib olla tegemist rasvhapete puudusega?
Kas sul on raske õppida?
Kas sul on halb mälu või kontsentratsioon?
Kas sul on halb koordinatsioon või häiritud nägemine?
Kas sul on kuivad juuksed või kõõm?
Kas sul on kuiv või kare nahk ja kalduvus ekseemidele?
Kas sul on õrnad, pehmed ja kergesti murduvad küüned?
Kas sul on sage urineerimine ja/või janu?
Kas sul on premenstruaalne sündroom ja tundlikud rinnad?
Kas sa kannatad kuivade, märgade ja sügelevate silmade pärast?
Kas sul on põletikulisi protsesse nagu liigesepõletik?
Kas sul on kõrget vererõhku või vere lipiide?
Kas sul on halb või aeglane haavade paranemine?
Kas sul on sundtegusid või sundmõtlemist?
Kas sa kannatad depressiooni või ärevuse all?
Pittsburgi ülikooli teadlased avaldasid eelmisel aastal uuringu, mille tulemused näitasid, et omega-3 rasvhapped parandavad mälu ja kognitsiooni taset. Uuringus osalesid noored terved 18–25-aastased inimesed ning närviteaduse professor ja üks projekti autoreid Bita Moghaddam kommenteeris, et “enne selle info nägemist ma oleksin öelnud, et noori terveid inimesi ei ole võimalik enda parimatest kognitiivsetest võimetest rohkem edasi viia. Me leidsime, et uuringus osalejatel paranes mälu veelgi enam, kuigi nad on juba oma kognitiivsete võimete tipus.”
Tänaseks on läbi viidud umbes 17 000 uuringut oomega-3 tähtsuse ja positiivse mõju kohta inimese organismile. Sellest tulenevalt järeldame, et tuhanded uuringud kogu maailmas kinnitavad oomega-3 tähtsust ja positiivset mõju organismile.
On ammu tähele pandud, et Gröönimaa kohalikud elanikud eskimod ei haigestu peaaegu kunagi südame koronaartõppe. See tähendab seda, et nende veresooni ei ummista veretrombid. Ka oma kodumaal elavad jaapanlased põevad südameinfarkti või rinnaangiini harva. Kuid näiteks pärast kolimist USAsse haigestuvad jaapanlased umbes kümme korda sagedamini võrreldes kodumaal elavate kaasmaalastega. Seda võib seletada Jaapanis domineeriva spetsiifilise meredieediga, milles on rikkalikult kala, molluskeid, vähilisi, merevetikaid ja muid mereande, ning toiduratsiooni muutusega pärast oma riigist lahkumist.
Mereannid on tähtsaim organismile vajalike oomega-3-rasvhapete EPA ja DHA allikas. On kogutud palju tõendeid, et need oomega-3-rasvhapped aitavad hoida normaalset vererõhku, südame tööd, mõjuvad hästi ajule ning vähendavad triglütseriidide sisaldust veres.
Tänaseks on läbi viidud umbes 17 000 uuringut oomega-3 tähtsuse ja positiivse mõju kohta inimese organismile. Sellest tulenevalt järeldame, et tuhanded uuringud kogu maailmas kinnitavad oomega-3 tähtsust ja positiivset mõju organismile.
On ammu tähele pandud, et Gröönimaa kohalikud elanikud eskimod ei haigestu peaaegu kunagi südame koronaartõppe. See tähendab seda, et nende veresooni ei ummista veretrombid. Ka oma kodumaal elavad jaapanlased põevad südameinfarkti või rinnaangiini harva. Kuid näiteks pärast kolimist USAsse haigestuvad jaapanlased umbes kümme korda sagedamini võrreldes kodumaal elavate kaasmaalastega. Seda võib seletada Jaapanis domineeriva spetsiifilise meredieediga, milles on rikkalikult kala, molluskeid, vähilisi, merevetikaid ja muid mereande, ning toiduratsiooni muutusega pärast oma riigist lahkumist.
Mereannid on tähtsaim organismile vajalike oomega-3-rasvhapete EPA ja DHA allikas. On kogutud palju tõendeid, et need oomega-3-rasvhapped aitavad hoida normaalset vererõhku, südame tööd, mõjuvad hästi ajule ning vähendavad triglütseriidide sisaldust veres.
Head rasvad on olulised meie keha rakkude normaalse struktuuri tagamiseks ja organismi täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks. Rasvu ei tohiks nende kõrge kaloraaži tõttu pidada toitaineteks, mida oma toidulaual vältida – keha peab nendes sisalduvaid rasvhappeid hea tervise tagamiseks söögiga piisavalt saama. Oluline on siinkohal just see, milliseid rasvu eelistada. Üldine soovitus on vähendada küllastatud loomsete rasvade osakaalu ning tarbida piisavalt häid küllastamata rasvhappeid. Näiteks asendamatud rasvhapped oomega-3 ja oomega-6 on sellised, mida meie keha ise ei tooda, ja neid peaksime kindlasti saama toiduga.
Tänapäevases toiduvalikus on oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete tasakaal paigast nihkunud. Meie esivanemate toidulaual oli oomega-6 ja oomega-3 suhe umbes 1:1, tänapäeval on see keskmiselt kuni 16:1 oomega-6 kasuks1. Põhjuseks on asjaolu, et tarbitakse rohkelt teravilja, liha ning taimeõlisid (päevalille-, maisi-, viinamarjaseemne-, värvohakaõli jt), mis sisaldavad peamiselt oomega-6 rasvhappeid. Kui nende kõrval ei sööda piisavalt oomega-3 sisaldavaid toite, nt rasvast külmaveekala, on tulemuseks arahidoonhappe ja teiste põletikku soodustavate ühendite suur osakaal meie kehas. See omakorda võib tingida südame–veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning rasvumise riski suurenemise.
Pisikene osa minu Omega 3 Orange konspekt esitlusest