Letsitiin hoiab mälu korras ja mõistuse teravana
LETSITIIN ON AJULE JA MÄLULE ÄÄRMISELT OLULINE
LETSITIIN ON AJULE JA MÄLULE ÄÄRMISELT OLULINE
See organismile vajalik aine on leidnud kasutust paljudes eri valdkondades. Kuigi mitte kõik neist otstarvetest pole otseselt seotud inimese tervisega, on selle kõige olulisem mõju ikkagi just meditsiini valdkonnas. Nimelt on kliiniliste testide tulemusena tuvastatud letsitiini positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale.
PALJU TÄHTSAID FUNKTSIOONE
Krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärritus võivad olla sümptomid, et seda olulist rolli ajufunktsioonides ja närvides mängivat ainet on organismis puudu. Veresoonkonnas on letsitiin tähtis rasva ainevahetuses ja reguleerib seeläbi halva kolesterooli taset. Letsitiini puudus organismis põhjustab rasva ainevahetuse häireid ja võib olla üheks kolesterooli taseme tõusu põhjuseks.Ka sapikivid koosnevad suurelt jaolt just kolesteroolist, mistõttu on letsitiin hea rasvade emulgaatori ehk sidujana abiks nende ärahoidmisel. Lihtsustades rasvade emulsiooni kaudu nende väljaviimist kehast aitab letsitiin ka maksa rasvumist ennetada. Lisaks aitab see taastada maksa funktsioone toetades detoksikatsiooniprotsessi ehk mürkide väljutamist maksast.Ka rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K lahustumine organismis ja seeläbi nende parem omastamine on seotud letsitiini taseme ja hulgaga. Mida rohkem letsitiini, seda parem on nende vitamiinide omastamine.
Letsitiini mõju ajufunktsioonidele ilmestab kõige enam see, et umbes kolmandik sellest nn „ajuvitamiinist“ paiknebki meie ajus. See täidab ajus väga olulist rolli ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisele. Seeläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja isegi mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju.
Letsitiin meie kehas ja ajus
Kuigi letsitiin armastab osaliselt ka vesikeskkonda, loetakse letsitiini siiski rasvade alla kuuluvaks. Letsitiini üheks osaks on ka rasvhapped, samuti sisaldab letsitiin koliini ehk B4 -vitamiini. Meie organism vajab koliini eelkõige närvivahendusainete sünteesiks. Kuigi letsitiin on üks olulisi koliini allikaid meie toidus, saame me vitamiin B4 igapäevaselt ka muu toiduga.
Nagu öeldud, mängib letsitiin tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Letsitiini mõju ajufunktsioonidele ilmestab vast kõige paremini see, et umbes kolmandik sellest nn „ajuvitamiinist“ paiknebki meie ajus, kus see täidab väga olulist rolli. Letsitiini abil varustatakse närvikudesid hapnikuga ning samuti kasutatakse kehas letsitiini närvivahendusaine atsetüülkoliini sünteesiks.
Närvivahendusained on justkui sõnumi edastajad aju- ja närvirakkude vahel. Tänu neile me tunnetame keskkonda ning reageerime olukordadele. Kui mõni närvivahendusaine on paigast ära ehk selle tase kehas on kas liiga kõrge või liiga madal, mõjutab see ka meie käitumist ja emotsioone. Meeleoluhäirete puhul kirjutatakse tihti välja medikamente, mis tõstavad teatud närvivahendusainete taset meie ajus.
Letsitiin on tegelikult kõikide inimese keharakkude oluline koostisosa, kuna seda kasutatakse rakke ümbritsevate membraanide ülesehituseks. “Letsitiin kuulub fosfolipiidide hulka, millest koosnevad meie rakumembraanid,” selgitab toitumisnõustaja Külli Holsting. “Membraani tervisest sõltub aga omakorda meie rakkude ainevahetus, energiatootmine ja kommunikatsioon.” Lisaks toetab letsitiin südame, maksa ja neerude funktsioone ning skeletilihaste tööd
Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on hea rasvade (s.h. kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljaviimist kehast, vähendab letsitiin ka halva kolesterooli taset kehas. Lisaks, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel.
Letsitiin soodustab ka maksa tööd, ennetades rasvade kogunemist maksa (ehk takistades maksa rasvumist), aidates taastada maksa funktsioone ning toetades mürkide väljutamist maksast. Maksas seob letsitiin end valkudega, moodustades (rasv+valk) komplekse, mis transpordivad rasva maksast välja, alandavad rasvade üldhulka veres ja tõstavad samal ajal hea kolesterooli taset.
Seega, kui letsitiini tase kehas on liiga madal, põhjustab see maksa rasvumist ja maksakahjustusi. Maksakahjustused, mis ei ole tingitud liigsest alkoholitarbimisest, ongi tihti seotud just letsitiinis sisalduva B4-vitamiini puudusega. Mida kõrgem on keha letsitiinitase, seda paremini kulgeb rasvade ainevahetus, sh ka rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K lahustumine ja omastamine organismis.
Letsitiin on rasvade ainevahetuses oluline seetõttu, et tema omadused võimaldavad rasvu „kokku pakkida“ ja valmistada seeläbi ette vee-baasil toimiva veretranspordi jaoks. Letsitiini abil pakitakse rasvatilk nii, et letsitiini rasvasõbralik osa koondub ümber rasvatilga, samal ajal kui veesõbralik osa on suunatud väljapoole. Nii saab „pakike“ liikuda veresoonkonda pidi just sinna, kuhu vaja.
Nagu öeldud, mängib letsitiin tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Letsitiini mõju ajufunktsioonidele ilmestab vast kõige paremini see, et umbes kolmandik sellest nn „ajuvitamiinist“ paiknebki meie ajus, kus see täidab väga olulist rolli. Letsitiini abil varustatakse närvikudesid hapnikuga ning samuti kasutatakse kehas letsitiini närvivahendusaine atsetüülkoliini sünteesiks.
Närvivahendusained on justkui sõnumi edastajad aju- ja närvirakkude vahel. Tänu neile me tunnetame keskkonda ning reageerime olukordadele. Kui mõni närvivahendusaine on paigast ära ehk selle tase kehas on kas liiga kõrge või liiga madal, mõjutab see ka meie käitumist ja emotsioone. Meeleoluhäirete puhul kirjutatakse tihti välja medikamente, mis tõstavad teatud närvivahendusainete taset meie ajus.
Letsitiin on tegelikult kõikide inimese keharakkude oluline koostisosa, kuna seda kasutatakse rakke ümbritsevate membraanide ülesehituseks. “Letsitiin kuulub fosfolipiidide hulka, millest koosnevad meie rakumembraanid,” selgitab toitumisnõustaja Külli Holsting. “Membraani tervisest sõltub aga omakorda meie rakkude ainevahetus, energiatootmine ja kommunikatsioon.” Lisaks toetab letsitiin südame, maksa ja neerude funktsioone ning skeletilihaste tööd
Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on hea rasvade (s.h. kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljaviimist kehast, vähendab letsitiin ka halva kolesterooli taset kehas. Lisaks, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel.
Letsitiin soodustab ka maksa tööd, ennetades rasvade kogunemist maksa (ehk takistades maksa rasvumist), aidates taastada maksa funktsioone ning toetades mürkide väljutamist maksast. Maksas seob letsitiin end valkudega, moodustades (rasv+valk) komplekse, mis transpordivad rasva maksast välja, alandavad rasvade üldhulka veres ja tõstavad samal ajal hea kolesterooli taset.
Seega, kui letsitiini tase kehas on liiga madal, põhjustab see maksa rasvumist ja maksakahjustusi. Maksakahjustused, mis ei ole tingitud liigsest alkoholitarbimisest, ongi tihti seotud just letsitiinis sisalduva B4-vitamiini puudusega. Mida kõrgem on keha letsitiinitase, seda paremini kulgeb rasvade ainevahetus, sh ka rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K lahustumine ja omastamine organismis.
Letsitiin on rasvade ainevahetuses oluline seetõttu, et tema omadused võimaldavad rasvu „kokku pakkida“ ja valmistada seeläbi ette vee-baasil toimiva veretranspordi jaoks. Letsitiini abil pakitakse rasvatilk nii, et letsitiini rasvasõbralik osa koondub ümber rasvatilga, samal ajal kui veesõbralik osa on suunatud väljapoole. Nii saab „pakike“ liikuda veresoonkonda pidi just sinna, kuhu vaja.