Tänapäeval ei ole üldse tavapäratu, et kiire elutempo hakkab mõjutama meie tervist. Ebatervislikud eluviisid võivad paigast liigutada meie organismi pH-tasakaalu, muuta selle happeliseks ja sel viisil esialgu täiesti märkamatult viia meie tervise.
Magamata tunnid, ohtra kohvi ja alkoholi tarvitamine, ebatervislikud toitumisharjumused, magusaga liialdamine – see kõik on meile vägagi tuttav.
Vähem tuttav on paljudele aga see, et lisaks sellele, et liiga palju magusat ei tee head meie kehakaalule, võib selline eluviis paigast liigutada meie organismi pH-tasakaalu, muuta selle happeliseks ja sel viisil esialgu täiesti märkamatult viia meie tervise.
Inimese keha aluselisus-happelisuse (pH) ideaalne tase on 7,35. See on kergelt aluseline ja iga selle väiksemgi kõikumine happelisuse poole mõjutab kogu meie organismi. Seepärast ongi väga oluline, et meie toidulaual oleksid aluseliste ja happeliste toiduainete suhe tasakaalus.
Enim mõjutab tänapäeval vere pH-taset inimeste elustiil ja toitumisharjumused. Halba mõju avaldavad juba eespool mainitud liigse magusa, kohvi, alkoholi ja rasvase toidu tarbimine, kuid see pole veel üldsegi kõik.
Lisaks toiduainetele tekitavad organismis happelisi jääkaineid ka negatiivsed emotsioonid, stress, vähene uni ning keskkonnas levivad ja tahtmatult omastatavad saasteained. Meie keha ei suuda kõikidest happelistest jääkainetest iseseisvalt vabaneda ning osa neist salvestub meie organismi.
Tihtipeale me ei söö ega joo piisavalt tooteid, mis sisaldaks aluselisi mineraale nagu kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, et seda jääkainete hulka neutraliseerida ja pH uuesti tasakaalu viia. Kui organismis hakkab aga valitsema ideaalsest pH-st happelisuse poole kalduv seisund, väheneb organismi võime omastada toitaineid ning vitamiine ja mineraale, langeb rakkude energiatootlikus ja kahjustub rakkude taastumisvõime, nõrgeneb keha võime toote ensüüme ja hormoone ning keha muutub vastuvõtlikuks paljudele tervisehädadele. Ka vähirakud saavad alguse liiga happelisest keskkonnast.
Meie keha näeb küll tohutut vaeva, et liigset happelisust neutraliseerida, kuid ei tee seda alati kõige paremaid võtteid kasutades. Nimelt laenab ta aluseliseid mineraale meie luudest ja kudedest, hoopis nõrgestades nõnda meie organismi ning luues soodsad tingimused rasvumiseks ja muude haiguste tekkeks.
Siinkohal ongi meie endide ülesanne oma kehal abiks olla. Kui on piisavalt tahtmist ja motivatsiooni võtta sihikindlalt käsile tervislik ning teadlik toitumine ja juua aluselist vett, siis on võimalik saavutada positiivseid tulemusi meditsiinilise sekkumiseta.
Rusikareegel on see, et kõik rohelist värvi aedviljad on aluselised (nt. värske kurk, kapsas, brokkoli, spinat, petersell, avokaado) ning kõik suhkrut sisaldavad toiduained happelised (nt. üleküpsenud banaanid, šokolaad, kuivatatud puuviljad jne). Kui aga teatud toituainetest nagu kohv, must tee, maiustused, nisutooted ja pasta loobumine tundub liiga karm, päästab just aluselise vee joomine. Sobib hästi nii sidruni-, laimi- või kurgivesi.
Jaapanis läbi viidud põhjalikest uuringutest on selgunud, et aluseline vesi on parandanud mitmeid kroonilisi haiguseid nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrvetised, halb verevarustus, luuhõrenemine, seedehäired, migreen, stress, jalakrambid ja krooniline väsimus. Lisaks aitab aluselise vee joomine taastada pH-taset suus ja parandab seeläbi hammaste tervist.
Seega võib kokkuvõttes öelda, et looduslikult aluselise vee joomine on kõige lihtsam moodus oma organismile tuge pakkuda, taastada selle loomulikku vastupanuvõimet ja saavutada organismis tasakaalu, mis muudab inimesed elujõulisemaks.
Sellega nõustuvad ka mitmed tunnustatud pH-teooria arendajaid, et aluseline vesi on mugav ja maitsev alternatiiv soodaveele ning soovitab seda julgelt kõigile oma patsientidele. Lisaks soovitatakse aluselist vett kasutada ka kaalulangetajatel, mao ülehappesusega võitlejatel ning kontoriinimestel, kes tarbivad palju kohvi.
