Magneesium – kõige olulisem mineraalaine inimese kehas
Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud keemilise elemendi vastu tunnevad suurt huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Magneesium võib olla kõige olulisem mineraalaine inimese kehas ja selle puudumine võib olla paljude terviseprobleemide põhjuseks. Tänapäeval vaevlebki suur osa inimesi magneesiumipuuduse käes.
Inimene võiks saada iga päev 500–700 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla mitu korda väiksem. Tavapärasest rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed, eakad inimesed ja tippsportlased.
Üle maailma on täheldatud magneesiumi vähenemist pinnases ja seetõttu ka taimedes. Inimesed söövad tänapäeval mitu korda rohkem toitu kui aastasadu tagasi, aga ometi vaevlevad toitainete puuduses. Magneesiumil on kehas väga palju ülesandeid. See on osaline ATP tootmises rakkudes, mis on keha energiaallikas; see on oluline lihaste ja närvirakkude töös ning eelkõige lõõgastumise protsessis. Kaltsium ja magneesium vastutavad lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid.
Samuti on magneesiumil oluline roll kaltsiumi ainevahetuses kehas. Magneesium on oluline keha puhastamisel mürkidest. Magneesiumi on vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks ning süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Inimese kehas on üle 300 ensümaatilise süsteemi, mis vajavad toimimiseks piisavat magneesiumi. Arvatakse, et tänapäevase toitumise juures on 80% inimestest magneesiumi puudus. Kindlasti on tugev magneesiumi puudus kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksatsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel ning pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.
On palju ravimeid, mis vähendavad keha magneesiumivarusid. Pooled antibiootikumidest sisaldavad fluoriidimolekuli ning see blokeerib rakutasandil magneesiumi tööd. Magneesiumipuudust on laboratoorsete testide abil raske määrata, kuna organism hoiab vere magneesiumisisaldust võimalikult stabiilsena, et tagada südamelihase normaalne töö.
Magneesiumi puudujääk kehas põhjustab lihaskrampe ja -nõrkust, osteoporoosi, koordinatsioonihäireid, ärevust, südame rütmihäireid, migreeni, unehäireid, depressiooni, närvilisusehoogusid ja kroonilist väsimust. On leitud, et magneesium võib leevendada selliseid probleeme nagu mäluhäired, lapseea hüperaktiivsus, söögisuga seotud häired ja kõrge vererõhk.
Magneesium aitab reguleerida kaltsiumi transporti kehas ning on äärmiselt oluline luuminerlisatsiooni jaoks. Lisaks on magneesium seotud lihaste kokkutõmbumise ning närviimpullsidega. Magneesium on seotud rohkem kui 300 kehas toimuva ensüümireaktsiooniga. See on vajalik närviimpulsside edastamiseks, temperatuuri reguleerimiseks, mürkide väljutamiseks ning tervete hammasta ja luuge moodumiseks. See on esmatähtis ka kardiovaskulaarseks terviseks.
MAGNEESIUMI KASULIKKUS:
Vajalik süsivesikute, valkude ning rasvade ainevahetuseks.
Aitab reguleerida kaltsiumi transporti kehas.
Hädavajalik korralikuks luu mineralisatsiooniks.
Seotud närviimpulsside ja lihaskokkutõmmete edastamisega.
Mängib südame ja kardiovaskulaarse süsteemi tervise säilitamisel.
Aitab verd vedeldada, see lõdvestab veresooni, vähendab südameataki riski jpm.
Alandab mõõdukalt vererõhku.
Olulisim tegur kaltsiumi ainevahetuses.
Tähtis luude ja hammaste terviseks ning arenguks.
Aitab säilitada luude terviklikkuse ning siduda kaltsiumi hambaemailiga takistastes seeläbi hambakatu teket.
Võib aidata vähendada astma tekkimise riski ning kasutatakse tavaliselt üldise astmaatikute raviprogrammi osana.
Kasutatakse kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks ning ravimiseks.
Võib suurendada südamepuudulikkuse all kannatavate patsientide ellujäämistõenäosust ning alandada vererõhku.
Seda kasutatakse ka inimeste, kellel on diabeet, neerukivid, osteosporoos, PMS-i sümptomid, lihaskrambid ning migreen.
Selle eneregiat suurendavaid omadusi on kasutatud kroonilise peapöörituse ravimiseks.
KUIDAS MAGNEESIUMI PUUDUST ÄRA TUNDA?
Esimesteks ohumärkideks on tavaliselt valulikud jalakrambid ja n-ö jooksvad sipelgad kätel ja jalgadel, silmalau tõmblemine, aga ka püsiv väsimus ja närvilisus.
Nende sümptomite ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni. Pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.
MIKS MAGNEESIUMI EI JÄTKU?
Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist. Kuna organism on võimeline iga päev ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.
Kõige sagedamini põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieedipidajaid, kes end toiduga liialt piiravad.
Joogivee pehmendamine ja karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, mistõttu moodustub vesilahustumatu sool, mis väljub organismist soole kaudu.
Ka väga rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit segab magneesiumi imendumist. Näiteks takistab magneesiumi imendumist organismis rasvase juustu söömine, sest lisaks rasvale on selles ka ohtralt kaltsiumi.
Normaalselt töötavatest neerudest peaks u 95% sinna sattunud magneesiumist organismi tagasi imenduma, seda aga ei juhtu, kui toiduga koos on tarbitud alkoholi, mitu tassi kohvi või kui toidus on palju valku, kaltsiumi, soola. Magneesiumi viivad organismist välja ka mõned ravimid, näiteks diureetikumid ja kortikosteroidid.
Magneesiumit on vaja tervise säilitamiseks.
Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. USAs läbiviidud uurimused on näidanud, et keskmine magneesiumi tarbimine inimese kohta on allpool ametlikult fikseeritud toitainete soovituslikke annuseid. Pealegi soodustab magneesiumi organismist väljumist meie elustiil ja toitumisharjumused (eriti mis puudutab gaseeritud jookide tarbimist).
Kuna taimede rohelised osad sisaldavad rohkelt magneesiumi, tuleks süüa rohelist köögivilja. Veel sisaldavad rohkesti magneesiumi pruunvetikas, mandlid, melass ja viljaterad. Loomsed allikad ei oma magneesiumi sisalduse seisukohalt olulist tähtsust.
Toidulisandite kasutamisel tekib magneesiumitaseme märkimisväärne tõus tavaliselt umbes 6 nädala jooksul. Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt.
Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal
Nii kaltsiumi kui magneesiumi leidub kõigis rakkudes, eriti südame ja arterite lihasrakkudes. Samal ajal, kui kaltsium stimuleerib lihaskiudude pinguldumist ja kokkutõmbumist, kutsub magneesium esile lihaste lõõgastumise. Samuti reguleerib magneesium rakkudesse siseneva kaltsiumi hulka. Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud.
Inimene võiks saada iga päev 500–700 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla mitu korda väiksem. Tavapärasest rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed, eakad inimesed ja tippsportlased.
Üle maailma on täheldatud magneesiumi vähenemist pinnases ja seetõttu ka taimedes. Inimesed söövad tänapäeval mitu korda rohkem toitu kui aastasadu tagasi, aga ometi vaevlevad toitainete puuduses. Magneesiumil on kehas väga palju ülesandeid. See on osaline ATP tootmises rakkudes, mis on keha energiaallikas; see on oluline lihaste ja närvirakkude töös ning eelkõige lõõgastumise protsessis. Kaltsium ja magneesium vastutavad lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid.
Samuti on magneesiumil oluline roll kaltsiumi ainevahetuses kehas. Magneesium on oluline keha puhastamisel mürkidest. Magneesiumi on vaja südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks ning süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Inimese kehas on üle 300 ensümaatilise süsteemi, mis vajavad toimimiseks piisavat magneesiumi. Arvatakse, et tänapäevase toitumise juures on 80% inimestest magneesiumi puudus. Kindlasti on tugev magneesiumi puudus kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksatsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel ning pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.
On palju ravimeid, mis vähendavad keha magneesiumivarusid. Pooled antibiootikumidest sisaldavad fluoriidimolekuli ning see blokeerib rakutasandil magneesiumi tööd. Magneesiumipuudust on laboratoorsete testide abil raske määrata, kuna organism hoiab vere magneesiumisisaldust võimalikult stabiilsena, et tagada südamelihase normaalne töö.
Magneesiumi puudujääk kehas põhjustab lihaskrampe ja -nõrkust, osteoporoosi, koordinatsioonihäireid, ärevust, südame rütmihäireid, migreeni, unehäireid, depressiooni, närvilisusehoogusid ja kroonilist väsimust. On leitud, et magneesium võib leevendada selliseid probleeme nagu mäluhäired, lapseea hüperaktiivsus, söögisuga seotud häired ja kõrge vererõhk.
Magneesium aitab reguleerida kaltsiumi transporti kehas ning on äärmiselt oluline luuminerlisatsiooni jaoks. Lisaks on magneesium seotud lihaste kokkutõmbumise ning närviimpullsidega. Magneesium on seotud rohkem kui 300 kehas toimuva ensüümireaktsiooniga. See on vajalik närviimpulsside edastamiseks, temperatuuri reguleerimiseks, mürkide väljutamiseks ning tervete hammasta ja luuge moodumiseks. See on esmatähtis ka kardiovaskulaarseks terviseks.
MAGNEESIUMI KASULIKKUS:
Vajalik süsivesikute, valkude ning rasvade ainevahetuseks.
Aitab reguleerida kaltsiumi transporti kehas.
Hädavajalik korralikuks luu mineralisatsiooniks.
Seotud närviimpulsside ja lihaskokkutõmmete edastamisega.
Mängib südame ja kardiovaskulaarse süsteemi tervise säilitamisel.
Aitab verd vedeldada, see lõdvestab veresooni, vähendab südameataki riski jpm.
Alandab mõõdukalt vererõhku.
Olulisim tegur kaltsiumi ainevahetuses.
Tähtis luude ja hammaste terviseks ning arenguks.
Aitab säilitada luude terviklikkuse ning siduda kaltsiumi hambaemailiga takistastes seeläbi hambakatu teket.
Võib aidata vähendada astma tekkimise riski ning kasutatakse tavaliselt üldise astmaatikute raviprogrammi osana.
Kasutatakse kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks ning ravimiseks.
Võib suurendada südamepuudulikkuse all kannatavate patsientide ellujäämistõenäosust ning alandada vererõhku.
Seda kasutatakse ka inimeste, kellel on diabeet, neerukivid, osteosporoos, PMS-i sümptomid, lihaskrambid ning migreen.
Selle eneregiat suurendavaid omadusi on kasutatud kroonilise peapöörituse ravimiseks.
KUIDAS MAGNEESIUMI PUUDUST ÄRA TUNDA?
Esimesteks ohumärkideks on tavaliselt valulikud jalakrambid ja n-ö jooksvad sipelgad kätel ja jalgadel, silmalau tõmblemine, aga ka püsiv väsimus ja närvilisus.
Nende sümptomite ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni. Pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.
MIKS MAGNEESIUMI EI JÄTKU?
Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist. Kuna organism on võimeline iga päev ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.
Kõige sagedamini põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieedipidajaid, kes end toiduga liialt piiravad.
Joogivee pehmendamine ja karastusjookide valmistamine deioniseeritud veest, millele lisatakse fosforhapet, vähendab magneesiumi saamist soolest. Fosforhape seob selle vähesegi magneesiumi veest, mistõttu moodustub vesilahustumatu sool, mis väljub organismist soole kaudu.
Ka väga rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit segab magneesiumi imendumist. Näiteks takistab magneesiumi imendumist organismis rasvase juustu söömine, sest lisaks rasvale on selles ka ohtralt kaltsiumi.
Normaalselt töötavatest neerudest peaks u 95% sinna sattunud magneesiumist organismi tagasi imenduma, seda aga ei juhtu, kui toiduga koos on tarbitud alkoholi, mitu tassi kohvi või kui toidus on palju valku, kaltsiumi, soola. Magneesiumi viivad organismist välja ka mõned ravimid, näiteks diureetikumid ja kortikosteroidid.
Magneesiumit on vaja tervise säilitamiseks.
Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi peetakse ka stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. USAs läbiviidud uurimused on näidanud, et keskmine magneesiumi tarbimine inimese kohta on allpool ametlikult fikseeritud toitainete soovituslikke annuseid. Pealegi soodustab magneesiumi organismist väljumist meie elustiil ja toitumisharjumused (eriti mis puudutab gaseeritud jookide tarbimist).
Kuna taimede rohelised osad sisaldavad rohkelt magneesiumi, tuleks süüa rohelist köögivilja. Veel sisaldavad rohkesti magneesiumi pruunvetikas, mandlid, melass ja viljaterad. Loomsed allikad ei oma magneesiumi sisalduse seisukohalt olulist tähtsust.
Toidulisandite kasutamisel tekib magneesiumitaseme märkimisväärne tõus tavaliselt umbes 6 nädala jooksul. Magneesiumi peetakse suhteliselt ohutuks mineraaliks, kuna ta on peaaegu alati hästi talutav. Ainult neeru- ja rasked südamehaiged peavad magneesiumi ja kaaliumi kasutama arsti soovituste kohaselt.
Kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal
Nii kaltsiumi kui magneesiumi leidub kõigis rakkudes, eriti südame ja arterite lihasrakkudes. Samal ajal, kui kaltsium stimuleerib lihaskiudude pinguldumist ja kokkutõmbumist, kutsub magneesium esile lihaste lõõgastumise. Samuti reguleerib magneesium rakkudesse siseneva kaltsiumi hulka. Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka, mille tulemuseks võib olla vererõhu tõus, südameatakid, ajuinsult ja migreeni tüüpi peavalud.
Coral Club pakub ühte parimat hinna ja kvaliteedi suhet tootele magneesiumi kapslid.
Kui on soovi saata tootest rohkem infot, kirjuta mulle alun postkasti.
marjelei@hotmail.com
või siia sellesse postkasti.
Päikest
Marje Leika
Kui on soovi saata tootest rohkem infot, kirjuta mulle alun postkasti.
marjelei@hotmail.com
või siia sellesse postkasti.
Päikest
Marje Leika