bifidobakterid, bakteroidid, piimhappebakterid ja soolekepikesed. Mikrofloora tegeleb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike bioaktiivsete ainete (vitamiinid, üle 20 erineva hormooni, ensüümid, immuunsüsteemi elemendid) väljatöötamisega, toksiinide ja
kasulike ainete neutraliseerimisega, hoiab normaalsena kolesteroolitaset
veres, gaasisisaldust soolestikus, tagab ainevahetuse ja hormonaalse
tasakaalu stabiilsuse, takistab kivide moodustumist organites ja isegi
vähihaiguste teket. Mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene
kaitsevall.
1. Erinevad tüved käituvad erineval viisil, sest nende rakuseinad,
DNA ning valgu- ja suhkrumolekuli struktuurid vahetuvad, kuigi neil
on sama nimi (näiteks Bifidobacterium). Kuigi tüvedel on sama
nimi, siiski bakterid toodavad erinevates kogustes piimhapet, IgA,
IgM, interferooni, interleukiini ja vesinikülihapendit.
2. Tüved peab enne kasutamist aktiveerima. Kui taasaktiveerumine
toimub alles jämesooles, siis sealne pH ei ole alati ideaalne
bakterite paljunemiseks ja kinnitumiseks.
3. Näiteks piimatööstusest saadavad tüved on olnud keskkonnas
liiga kaua ja ei suuda enam nii mõjusalt haigustekitajatele vastu
panna. Terapeutilised tüved on palju mõjusamad.
4. Kiiresti aktiveeruv tüvi on efektiivsem kui aeglane tüvi, kuigi
kogus on väiksem (mõõdetakse cfu/g =bakteripesa moodustav ühik
grammi kohta).
5. Bakterite kogus peab olema vähemalt 10E9 cfu/g/ päeva kohta
selleks, et tüvi oleks efektiivne. Vastasel juhul ei suuda soolestiku
limaskestale kinnituda püüdev tüvi haarata eluruumi ülejäänudsoolestikuflooralt.
6. Kui segu sisaldab liiga palju erinevaid tüvesid, siis üksikute
tüvede kogused võivad jääda ebapiisavaks (pea meeles 10E9
cfu/g/p) Segu võib olla kasutu, kui seda ei ole aktiveeritud.
7. Spetsiifilistel tüvedel on paremad võimalused tegutseda ja
mõjutada, sest nende rakuseinad on geneetiliselt kohanenud oma
peremehe ehk inimesega. Veel parem oleks, kui tüved oleksid
samaliigilised või isegi sama nö pere liikmed. See on üks Biolatte
uurimus- ja arengusuundi tulevikus.
8. Tüvesid peab uurima ja testima esmalt laboratooriumis nii eraldi
kui ka koos sobivate tüveainetega. Neid peab testima ka muude
tüvedega, nii et selgub nende ühtesobivus ja sümbioossus. Seejärel
peab neid testima inimestel, kelle immuunsüsteemid erinevad
üksteisest. Kui inimesel on omandatud immuunpuudulikkus või
autoimmuunhaigus, siis reaktsioonid ja tulemused võivad suurel
määrale erineda.
9. Liiga tihedad bakterid (näiteks 10E11cfu/g) ei ole stabiilsed ja
liiga lahjad bakterid (näiteks 10E7) ei ole piisavalt tõhusad. Üle 4%
suhteline niiskus võib rikkuda tüve. Mida suurem mass, seda pikem
säilivusaeg.
10. Valmistusprotsess on tähtis. Hea probiootikumi valmistamine
nõuab aega, aastatepikkust uurimistööd ja jälgimist. Ükski
efektiivne toode ei sünni mõne kuuga.
Nende põhimõtete järgi valmistati juba 1989 aastal toode, mis valiti 1997
aasta Soome loodustooteks (Lactibiane).
Annus sisaldas 10 miljardit inimspetsiifilist, kiiresti kasvavat
piimhappebakterit.
MIS ON ENSÜÜMID?
Ensüümid ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis
suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse.
Erinevalt paljudest muudest ketikujulistest valkudest on ensüümide
aminoahelad keerdunud ruumiliseks, 3-dimensionaalseks, ning neil on
väike, 2 - 4 aminohappest koosnev aktiivsuskeskus. Mõned ensüümid ei
vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise
juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli
mineraalained ja vitamiinid.
Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha
ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega,
järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie
soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja
köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja
muudes loomsetes saadustes. Ensüümid hakkavad hävinema, kui toidu
tempetratuur tõuseb 48°C-ni ning 3-minutiline kuumutamine
keemistemperatuuril hävitab toidust kõik ensüümid.
Yves Delatte selgitab ensüümide rolli eluslooduses nii: "Kui lõvi on saanud
saagiks antiloobi, siis ta sööb esmalt siseelundid, et saaks võimalikult
palju vitamiine ja ensüüme. Kass aga mängib saagiks saadud hiirega
tunde nii, et sülge moodustuks võimalikult palju ensüüme, mis aitavad
hiljem hiirt seedida. Haavata saanud loom lakub haavu isegi tunde, sest
sülje-ensüümid leevendavad valu ja kiirendavad haavade paranemist.
Loomad teavad alateadlikult seda, mida meie, inimesed, püüame avastada
ja uuesti kasutusele võtta."
KREEKA, HIINA JA INDONEESIA KÖÖK
Kreeka köök kasutab palju värsket aedvilja, värskeid mereande ja
rafineerimata oliivõli, mis kõik annavad inimesele suures koguses
kasulikke ensüüme. Siiski on mandri-Kreekas üsna suur osakaal ka
näiteks lambalihal ja paljude lihatoitude pikaajalisel grillimiselküpsetamisel,
mis ei ole meile nii väga kasulik. Kreeta söögivalik on
tuntud kui üks maailma tervislikumatest. Kreeta dieedi eripäraks on veel
see, et poole söödavast toidust moodustavad aedviljad, veerandi puuviljad
ning viimane veerand jaguneb 8% valgulist toitainet kaladest ja
mereandidest, 8% süsivesikuterikkaid teraviljatooteid, 4,5% valgulistest
loomsetest toitainetest liha ja piimasaaduste hulgast ning 4,5% oliivõli kui
kõige kasulikumat taimset rasvainet.
Tervislikult süüakse ka Hiinas ja Indoneesias. Nii kreeta kui ka hiina
söögivalik koosneb suuremas osas (80%) köögiviljadest. Just toored või
kergelt kuumutatud köögiviljad sisaldavad palju ensüüme, mis ongi üks
põhjus, miks kreeklased elavad kaua tervetena.
Läänemaailma ehk hüpertööstuslike maade söögivaliku leiab tervisliku
toitumise nimekirja lõpuosast, sest lääne toiduvalik koosneb 80%
loomsetest toitainetest. Nii esineb Hiinas ka vähem kopsuhaigusi kui
Euroopas, kuigi hiinlased on suitsetamise poolest esikohal maailmas.
ENSÜÜMID KAITSEVAD
Ensüümid võivad seletada mitut asja, mida me oleme kogenud, kuid ei
mõista. Suure lihalõigu söömise järel tunneme end tavaliselt väsinuna,
kuid kui me oleme söönud enne ka hea ja rikkaliku salati, siis väsimust
nagu polekski. Salatist omastatavad ensüümid aitavad kergemini seedida
neid rohkeid rasvasid ja valkusid, mida me saame lihast.
Paljudel põhjamaalastel on raske seedida valget saia oma kodumaal, kuid
seda probleemi ei ole neil samadel inimestel lõunamaareisil. See tuleneb
sellest, et lõunas kasvanud nisus sisalduvad teistsugused ensüümid, sest
seal on nisu rohkem valmis, kuna ta on kasvuperioodil kauem päikese käes, osa ensüüme tekib nisus alles valmimise lõppfaasis, milleni
põhjamaine nisu ei jõuagi.
Paljude piima-allergikute ja laktoositalumatute inimeste haigussümptomid
kaovad, kui tööstuslik pastöriseeritud piim vahetada „tuttava lehmaga“
talus vastlüpstud piima vastu. See tuleneb sellest, et pastöriseerimine
hävitab suurema osa ensüümidest, mis on olemas aga looduslikus värskes
piimas.
Ensüümid aitavad toitu seedida, kaitsevad meie tervist ja tervendavad
meie keha. Kes teab, kuid võib olla just ensüümid võivad seletada paljude
haiguste teket. Ensüümid on nagu võti, mis avavad lukustatud ukse. Aga
ainult õige võti avab ukse. Võtit peab keerama ka õiges suunas ja see ongi
ko-ensüümide, ensüümide abiainete, ülesanne (Q10, vitamiinid ja
mineraalid).
Arvatakse isegi, et ensüümid ongi kogu elu käigushoidjad. Vananemisel
toodab keha järjest vähem ensüüme ning järjest rohkem haigusi tekib
erinevate ensüümide puudusest. Kui ensüümid kehas saavad otsa või
nende tegevus lõplikult peatub, siis saabub surm.
ENSÜÜMIDE TEKE JA ALLIKAD
Ensüüme on kõikides elusolendites ja organismides: taimedes, loomades,
müko-organismides, seentes, bakterites. Bakterid on iseenesest
ensüümitehased. Eriti värsked puuviljad, köögiviljad ja teraviljad
sisaldavad palju ensüüme. Need toiduained peaksid olema meie põhilised
ensüümiallikad. Tööstuses on ensüüme kasutatud juba 60 aastat. Sellest
hoolimata me ei tea neist veel kuigi palju ja see nõuab veel palju uurimist.
Keha vajab 40 liitrit ensüüme päevas. Kõige rohkem ensüüme meie kehas
leidub süljes (50%). Sülg sisaldab suurimas osas amülaase, mis
lõhustavad tärklise suhkruks. Kui mälud leivatükki, tunned suhkru maitset
üsna kiiresti. Mälu toitu vähemalt seitse korda, enne, kui neelad – see ei
ole müüt, vaid tõsiasi. Inimese kogu soolestikuflooras sisalduv bakterite
hulk on 1014. Kõik need bakterid toodavad ensüüme (25%). Need
ensüümid mõjutavad kasvu, seedimist, südametööd, hapniku ja
süsihappegaasi transporti veres, haavade kinnikasvamist, kudede
paranemist ja haigustest paranemist. Kõhunääre on samuti tähtis
ensüümide tootja (25%). Tähtsaimad kõhunäärme ensüümid on laktaas,
proteaas ja lipaas. Kui kõhunääre ei tööta, siis soolestikufloora peab
korvama selle ensüümide tootmise. L.acidophilus ja S.lactis toodavad
laktaasi, E.salivarius proteaasi, L-fermentum ja E.faecium lipaasi.
Miks vajame nii paljusid erinevaid ensüüme? Ainult teatud ensüüm toimib
teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud
temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks
molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude
taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis.
VAJAD LISAENSÜÜME KUI....
...Sind häirivad sellised hädad nagu söögiisu kõikumine, suurenenud
higistamine, nõrkus, närvilisus, südametegevuse häired, peapööritus,
allergilised reaktsioonid, kõhuvalud, praod suunurkades, halb lõhn suus, küünte deformeerumine, juuste väljalangemine – see kõik ja veel palju
muud võivad olla põhjustatud kõhunäärme talituse ja soolestiku
mikrofloora häiretest ja suutmatusest toota vajalikus koguses erinevaid
ensüüme.
Juhul, kui nii kõhunääre kui ka soolestiku mikrofloora on kahjustatud, siis
alistume haigustele ja allergiatele. Vananedes kõhunäärme tegevus
nõrgeneb, soolestikufloora halveneb ja miljardid ensüümid hävivad
aeglaselt. Ensüümide puudujääk oleks meil vaja korvata tervislikult
toitudes. Kuid mikrolaineahi ja põllumajanduses kasutatavad kemikaalid
hävitavad toidus algselt sisalduvaid ensüüme. Seepärast on isegi paljud
poes müüdavad värsked toiduained, rääkimata juba poolfabrikaatidest,
ensüümivaesed ning sageli rasked seedida.
Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi. Inimese kõik
haigused halvenevad seni, kuni ensüümitase ei normaliseeru. Haiguste,
mikrofloora tasakaalutuse ja ensüümipuudulikkuse halb spiraal jätkub,
kuni sureme (exit morbus).
Ensüümitaseme normaliseerimiseks pakub Biolatte erinevaid
inimorganismile omaseid piimhappebaktereid ja lisaensüüme
toidulisanditena. Inimestel, kellel on diagnoositud soole-, mao-,
kaksteistsõrmiksoole haavand või kes on alakaaluline, palume
enne ensüümide tarvitamist pöörduda kodulehel välja toodud
terapeutide poole.
Mida me teame seedimisest
Mao ja soolestiku tegevus on inimese tervisele olulise tähtsusega. Kui kõht
pole korras, tunneb inimene end ebamugavalt ja väsinult. Organism vajab
tuhandeid ensüüme, kuid vaid käputäis neist kannab hoolt seedimise eest.
Ometi kulutab keha selle käputäie tootmiseks rohkem energiat kui nende
sadade ainevahetusensüümide tootmiseks, mida vajab ülejäänud keha.
Pole siis ime, et inimene tunneb väsimust, kui seedimine on
häiritud. Toidu lõhustamiseks vajalikud ensüümid saadakse
süljenäärmetest, maost, kõhunäärmest, peensoolest ja sapist. Ensüümide
abil lõhustatakse toitained nii väikesteks molekulideks, et need tungivad
läbi sooleseina vereringesse ja toidavad sel kombel organismi. Oma
tegevuseks vajavad ensüümid nn koensüüme, millest tähtsaimad on Brühma
vitamiinid, C-vitamiin, E-vitamiin ja tsink.
Halvasti seedunud toit
Kui organismi ensüümitoodang on nõrgenenud vale toiduvaliku,
puuduvate ensüümide (tsöliaakia, laktoositalumatus) või vitamiinide ja
mineraalide vajakajäämise tõttu, tekitab see mitmesuguseid probleeme.
Toit ei seedu enam korralikult ega suuda läbida sooleseinu. Tulemuseks on
toitainete, vitamiinide, mikroelementide ja mineraalide puudus, mis
omakorda nõrgendab organismi võimet toota uusi ensüüme. Nii tekib
nõiaring, mis põhjustab uusi probleeme. Halvasti seedunud toit tekitab
mitmesuguseid vaevusi, kõrvetisi ja röhitsemist, soole- ja kõhuvalu,
allergiat, toidutalumatust ja liigesepõletikku. Viletsa seedimise tulemusel paiskub segi jämesoole bakterifloora, kuna jämesoolde pääseb seedimata
toidumass, mis hakkab käärima ja toodab kahjulikke soolemürke ning
pärmaineid, mis muudavad olukorra veelgi hullemaks. Kõht läheb punni,
tekib puhitus, esineb kõhulahtisust või kõhukinnisust, peavalusid ja muid
vaevusi, halvimal juhul ütleb üles kogu immuunsüsteem.
Ensüümid, kiudained ja piimhappebakter
Abi saab ensüüm- ja kiudainetoodetest. Ensüümtooted aitavad kaasa
toidu seedimisele, nii et toidus sisalduvad ained lõhustuvad tõhusamalt ja
toitainetel on võimalik organismi imenduda. Kiudainetooted
normaliseerivad soolestiku tegevust ning kahjulikud jääkained
eemaldatakse jämesoolest. Kui külvata jämesoolde õiget bakterifloorat,
inimspetsiifilist piimhappebakterit, paraneb kogu organismi immuniteet,
sest rohkem kui 90 protsenti haigustest, sealhulgas nakkushaigused ja
reisidel esinev kõhulahtisus, rajavad endale teed organismi just soolestiku
kaudu. Kui soolestikus leidub piisaval hulgal piimhappebaktereid, ei jää
haigusetekitajatele sooleseintele kinnitumiseks ruumi ja nad eemaldatakse
organismist koos väljaheidetega.>
