Sõna "kolesterool" tuleneb kreeka sõnast Chole`-sapp ja Stolos-kõva`. Kolestrerool e kolesteriin kuulub steriinide hulka, mis esindavad tugevate steroidide keemilist rühma. Looduses esineb steriine kõikjal, neid sisaldavad taimed , seened. Inimorganismis tekib kolesterool rasvade lagunemise tagajärjel. See kujutab endast valget vahasarnast ainet, mida sisaldavad nii inimeste kui ka loomade rakud. Kolesterooli toodetakse maksas ja seda leidub paljudes toiduainetes.
Teatud kolesteroolikogus on inimorganismile hädavajalik. See kuulub kõikide rakkude, raku-ja rakusiseste membraanide koostisesse, ilma rakumembraanide vastupidavust ja läbitavust määrava kolesteroolita on võimatu normaalsete täisväärtuslike rakkude olemasolu. Peale selle on kolesteroolil organismis veel teisi ülesandeid. Ilma selleta on võimatu mõningate hormoonide, sealhulgas ka mees- ja naissuguhormoonide süntees, mis tähendab, et ilma kolesteroolita muutuks inimene sootuks olendiks.
Kolesterool osaleb ka luustiku normaalset formeerumist ja arengut soodustava D-vitamiini sünteesimises, on inimorganismi kõigi organite ja kudede ehitusmaterjal ning soodustab mürgiste ainete neutraliseerimist.
KOLESTEROOLI KAHJULIKKUSEST!
Üleliigne kolesterool kiirendab müokardi infarkte ja insulte põhjustava veresoonte ateroskleroosi arengut. Just kolesterool tekitab valdava osa arterite seintele moodustuvatest sklerootilistest naastukestest. Samuti põhjustab üleliigne kolesterool veres ja maksas sapikivide teket.
TERVE ORGANISMI KOLESTEROOL.
Organismi normaalse arengu korral peab kolesterool moodustama ligikaudu 0,2 inimese kehakaalust. Seejuures on 30% sellest vaba, sidumata kolesterooli ( sapis, ajus) ülejäänud aga osalevad rasvaühendites. Närvirakude sisaldus umbes 40g kolesterooli, ca 5% sisaldub vereseerumis.
KUI PALJU KOLESTEROOLI ON LUBATUD?
Vere optimaalne kolesteroolisisaldus on iga inimese puhul individuaalne. Ideaalseks varjandiks peetakse , kui kolesteroolisisaldus veres jääb detsiliitri vere kohta alla 200 mg*. Kui aga detsiliitris veres sisaldub juba rohkem kui 240mg kolesterooli, ähvardab inimest haigestumine ateroskleroosi ja tema tervislik seisund nõuab põhjalikke uuringuid. Osa meedikuid arvab, et ärevuseks on põhjust juba siis , kui kolesterooli tase ületab alla 30 aastasel inimesel 180 mg/dl ja üle 30-aastasel inimesel 100 mg/dl , seega tuleks igaühel meist oma kolesteroolitaset aegajalt kontrollida.
HAIGESTUMISE PÕHJUSED.
Paljud südamerikked ja sageli surmaga lõppevad rasked südame -ja veresoonkonna haigused on põjustatud valest toitumisest: liiga kaloririkkast toidust, mis sisaldab suures koguses kolesteroolirikkaid loomseid rasvu ja rafineeritud süsivesikute ( suhkru, nisujahu, saia) tarbimisest, kusjuures kiudainerikast toitu süüakse vähe.
Nüüdisaja inimene sööb liiga palju kolesteroolirikkaid ja küllastatud rasvu sisaldavaid toite, seetõttu blokeerivad kolesteroolinaastukesed tema pärgarterid juba suhteliselt noores eas. Siiski võib oma toitumisharjumusi muutes hoida ära mitmete kolesterooli ületarbimisega seotud haiguste, nagu näiteks kõrgvererõhutõve ja südame ishemiatõve arengu.
MIDA ETTE VÕTTA?
Inimestel, kes on kalduvus haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse ning kes kuuluvad riskigruppi, tuleb kindlasti muuta oma toitumisharjumusi ja kasutada preparaate, mis alandavad lipiidide taset veres. Neile sobivad toitud, mis ei sisalda rasvast liha, loomseid rasvu, koorevõid. Eelistada tuleb köögi,-ja puuvilju ja taimseid rasvu ning kindlasti ka mereande. Peale selle on kala , kalmaarid , rannakarbid, krevetid, merekapsas ka suurepärane relv võitluseks skleroosiga.
* MUNAD ja või on tõelised kolesteroolipommid. Nende rohke söömine võib soodustada ateroskleroosi arengut ja seega ka südamehaigusi, seetõttu tasub neid tarbida vaid mõõdukal hulgal.
TÄHELEPANU- Kolesterooli näitajad tõusevad järsult, kui organismis tekib C-vitamiini vaegus. Peale selle eksisteerib side kolesterooli- ainevahetuse ja inimese meeleolu , emotsionaalse seisundi vahel. stressi mõjul hakkab kolesterooli tase veres tõusma: näiteks surevad sageli infarkti tagajärjel just vastutusrikkal ametikohal töötavad inimesed, kes peavad taluma alalist närvipinget.
Teatud kolesteroolikogus on inimorganismile hädavajalik. See kuulub kõikide rakkude, raku-ja rakusiseste membraanide koostisesse, ilma rakumembraanide vastupidavust ja läbitavust määrava kolesteroolita on võimatu normaalsete täisväärtuslike rakkude olemasolu. Peale selle on kolesteroolil organismis veel teisi ülesandeid. Ilma selleta on võimatu mõningate hormoonide, sealhulgas ka mees- ja naissuguhormoonide süntees, mis tähendab, et ilma kolesteroolita muutuks inimene sootuks olendiks.
Kolesterool osaleb ka luustiku normaalset formeerumist ja arengut soodustava D-vitamiini sünteesimises, on inimorganismi kõigi organite ja kudede ehitusmaterjal ning soodustab mürgiste ainete neutraliseerimist.
KOLESTEROOLI KAHJULIKKUSEST!
Üleliigne kolesterool kiirendab müokardi infarkte ja insulte põhjustava veresoonte ateroskleroosi arengut. Just kolesterool tekitab valdava osa arterite seintele moodustuvatest sklerootilistest naastukestest. Samuti põhjustab üleliigne kolesterool veres ja maksas sapikivide teket.
TERVE ORGANISMI KOLESTEROOL.
Organismi normaalse arengu korral peab kolesterool moodustama ligikaudu 0,2 inimese kehakaalust. Seejuures on 30% sellest vaba, sidumata kolesterooli ( sapis, ajus) ülejäänud aga osalevad rasvaühendites. Närvirakude sisaldus umbes 40g kolesterooli, ca 5% sisaldub vereseerumis.
KUI PALJU KOLESTEROOLI ON LUBATUD?
Vere optimaalne kolesteroolisisaldus on iga inimese puhul individuaalne. Ideaalseks varjandiks peetakse , kui kolesteroolisisaldus veres jääb detsiliitri vere kohta alla 200 mg*. Kui aga detsiliitris veres sisaldub juba rohkem kui 240mg kolesterooli, ähvardab inimest haigestumine ateroskleroosi ja tema tervislik seisund nõuab põhjalikke uuringuid. Osa meedikuid arvab, et ärevuseks on põhjust juba siis , kui kolesterooli tase ületab alla 30 aastasel inimesel 180 mg/dl ja üle 30-aastasel inimesel 100 mg/dl , seega tuleks igaühel meist oma kolesteroolitaset aegajalt kontrollida.
HAIGESTUMISE PÕHJUSED.
Paljud südamerikked ja sageli surmaga lõppevad rasked südame -ja veresoonkonna haigused on põjustatud valest toitumisest: liiga kaloririkkast toidust, mis sisaldab suures koguses kolesteroolirikkaid loomseid rasvu ja rafineeritud süsivesikute ( suhkru, nisujahu, saia) tarbimisest, kusjuures kiudainerikast toitu süüakse vähe.
Nüüdisaja inimene sööb liiga palju kolesteroolirikkaid ja küllastatud rasvu sisaldavaid toite, seetõttu blokeerivad kolesteroolinaastukesed tema pärgarterid juba suhteliselt noores eas. Siiski võib oma toitumisharjumusi muutes hoida ära mitmete kolesterooli ületarbimisega seotud haiguste, nagu näiteks kõrgvererõhutõve ja südame ishemiatõve arengu.
MIDA ETTE VÕTTA?
Inimestel, kes on kalduvus haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse ning kes kuuluvad riskigruppi, tuleb kindlasti muuta oma toitumisharjumusi ja kasutada preparaate, mis alandavad lipiidide taset veres. Neile sobivad toitud, mis ei sisalda rasvast liha, loomseid rasvu, koorevõid. Eelistada tuleb köögi,-ja puuvilju ja taimseid rasvu ning kindlasti ka mereande. Peale selle on kala , kalmaarid , rannakarbid, krevetid, merekapsas ka suurepärane relv võitluseks skleroosiga.
* MUNAD ja või on tõelised kolesteroolipommid. Nende rohke söömine võib soodustada ateroskleroosi arengut ja seega ka südamehaigusi, seetõttu tasub neid tarbida vaid mõõdukal hulgal.
TÄHELEPANU- Kolesterooli näitajad tõusevad järsult, kui organismis tekib C-vitamiini vaegus. Peale selle eksisteerib side kolesterooli- ainevahetuse ja inimese meeleolu , emotsionaalse seisundi vahel. stressi mõjul hakkab kolesterooli tase veres tõusma: näiteks surevad sageli infarkti tagajärjel just vastutusrikkal ametikohal töötavad inimesed, kes peavad taluma alalist närvipinget.
Kolesteroolitaset aitab korda saada Coral Küüslauk, Omega 3/60, coral mine vesi, Ginkgo Biloba.
Soovid pikemalt programmidest kuulda, kirjuta mulle marjelei@hotmail.com. Või siis siia postakasti.
