Tervis vajab rauda

Rauavaegusaneemia on kõige sagedasem toitumisega seotud haigus maailmas. Kui põhjus on teada, pole sellest raske jagu saada. Väsimus või mäluhäired võiva kimbutada muuhulgas ka rauapuuduse tõttu.
Rauapuudusaneemia on kehvveresuse sagedasim vorm, rahvakeeli nimetatakse seda ka kehvaks vereks. Aneemia ehk kehvveresus tekib siis, kui veres on liiga vähe hemoglobiini. Hemoglobiin on aine, mis kannab erütrotsüütides ehk vere punalibledes hapnikku kudedesse laiali. Selle hapnikukandja moodustamiseks on vaja rauda. Kui seda toidus napib, siis ei suuda luuüdi piisavalt toota punaliblesid – vähenevad nii nende hulk, mõõtmed kui ka hemoglobiinisisaldus. Lisaks hemoglobiini tootmisele taastab raud kudesid ning tagab keemiliste ühendite aktiivsuse ajus ja immuunsüsteemis.
Rauapuudus teeb vere kehvaks
Kõige sagedasem aneemia põhjus nii maailmas kui ka perearsti kogemuse järgi on rauapuudus. Ja kõige tüüpilisem rauavaegusaneemia põdeja on vererohkete menstruatsioonidega naine. Rauavaegusaneemia põhjusteks ongi tavalisest suurem rauakaotus veritsuse või verejooksu tagajärjel, liiga vähe rauda sisaldav toit ning raseduse ajal, imiku- ja puberteedieas suurenenud rauavajadus. Rauapuudus võib olla süüdlane suurenenud stressis, väheses töövõimes ja pidevas väsimuses ning keha halvenenud termoregulatsioonis. Piisav rauasisaldus veres on oluline, et heas toonuses püsiksid nii närvisüsteem, ainevahetus kui immuunsüsteem.
Kindlasti tuleb silma peal hoida laste toitumisharjumustel ning hoolitseda, et nende dieet piisaval määral rauda sisaldaks, seda alates emapiimaga toitmise lõpetamisest. Lapsed kasvavad kiiresti ning nende kehad tarbivad jõudsalt oma rauavarusid.
Raual on elutähtis roll vereloomes: see osaleb hemo- ja müoglobiini sünteesis ning aitab hapnikku kopsudest kudedesse viia. Raud on osaks paljudest kehas sisalduvatest proteiinidest ja ensüümidest.
Naistel peaks koos menopausi saabumisega rauavaeguse oht mööda minema, kuid elu on näidanud seda, et sel ajal kimbutavad neid müoomid, mis võivad samuti veritseda ja rauavarusid hävitada.
Organismi rauavarusid hävitavad ka sisemised verd immitsevad haavad, näiteks maohaavandid. Kui sisemine verejooks on väike ega anna endast valuga märku, siis võib nii haigus ise kui ka rauapuudus varjatuks jääda. Nii juhtus ühe noore mehega, kes jõudis oma perearsti juurde alles siis, kui enam purilaua peal püsti ei seisnud. Tuli välja, et tal oli suur veritsev maohaavand, mis polnud valutanud ning oli seepärast diagnoosimata. “Hemoglobiinitase oli tal kohutavalt madal – alla 50, normaalselt on see 140–150. Kui talle otsa vaatasid, oli ta nii kahvatu, et paistis lausa läbi,” meenutab dr Koort. “See, kui kaua keegi rauapuudusele vastu peab, sõltub ka taluvuslävest. See noormees kuulus nende hulka, kes on asendamatud nii tööl kui ka kodus, seepärast püsis ta viimse võimaluseni rivis.”
Kui imikut hoitakse üle kuue kuu ainult piima peal ega hakata lisatoitu andma, siis võib tal tekkida aneemia. Dr Koorti sõnul tuleb seda nüüd juba harva ette, sest nii pere- kui lastearstid rõhutavad emadele lisatoidu andmise vajadust. Kui mõni ema seda siiski ei tee, annavad aneemiast märku imiku kahvatu väljanägemine, nahaprobleemid ja loidus.
Koolilastel avaldub rauavaegusaneemia tavaliselt tähelepanu- ja mäluhäiretena ning sagedasema haigestumisena hingamisteede viirustesse. Koolilaste toitumine võib muutuda ühekülgseks ja rauavaeseks näiteks siis, kui kooli puhvetis pakutakse vaid friikartuleid, krõpse, saia, limpsi. Kui lapsel on valida, kas süüa söögivahetunnil maksakastet või osta saiakesi, siis sageli ta ostabki saiakesi.
Rauavaegusaneemiat saab kindlaks teha vereanalüüsiga. Kõik, kellel on rauapuudusele viitavaid sümptomeid, võiks lasta perearsti juures vereproovi teha.
Organism võib vaikselt rauapuudusega kohaneda, nii et tüüpilised sümptomid ja hemoglobiinitaseme langus võivad avalduda alles siis, kui hapnikupuudus on juba väga suur.
Kui hemoglobiin on juba väga madal, siis ei maksa ainult toidust saadava raua peale lootma jääda, alustada tuleks kindlasti tõhusa rauatabletikuuriga.
Meditsiini –ja Toitumisinstituudi poolt soovitatavad päevased rauakogused on järgnevad:
Lapsed:
alla 6 kuu vanuses: 0.27 milligrammi
7 kuud kuni 1 aasta: 11 mg
1–3aastased: 7 mg
4–8aastased: 10 mg
Mehed:
9–13aastased: 8 mg
14–18aastased: 11 mg
19aastased ja vanemad: 8 mg
Naised:
9–13aastased: 8 mg
14–18aastased: 15 mg
19–50aastased: 18 mg
51aastased ja vanemad: 8 mg
Meil on teile pakkuda toode nimega Iron: Toode põhineb orgaanilisel raual. Toote põhikomponendiks on raud orgaanilise kelaatvormina, mis tõstab vere hemoglobiini sisaldust, tõstab energiataset ja töövõimet. Orgaaniline raud omastatakse oluliselt kergemini ja täielikumalt.
Kasutamine: 1-3 tablett päevas söögikorra ajal. Vastavalt sellele, kui suur puudus kehas on.
Enamat infot saab siia postkasti kirjutades või siis meilile marjele@hotmail.com